Seejärel astus tegevusse magistraat, hüüdes: Mittite ambo rem jätke mõlemad asjad rahule. Pooled võtsid kepid ära ja hageja pöördus kostja poole küsimusega, mille alusel see vinditseerib. Kostja võis anda vastuse, võis ka mitte vastata, seletades, et niisugune on tema õigus. Peale seda pöörduski hageja kostja poole ettepanekuga määrata sacramentum. Analoogilise ettepaneku tegi ka kostja hagejale.16 Oluline on ka summa sacramenti, mille mõlemad pooled pidid hoiule andma ning see, kes kaotas protsessi, kaotas ka oma raha riigi kasuks. Kohtuasja käigus ei määratud sanktsioone, oluline oli ainult faktide tuvastamine.17 Sacramentum´i suurus oli seaduses fikseeritud hagides väärtusega 1000 assini 50 assi, kui hagi väärtus üle 1000 assi 500 assi, hagides isiku vabaduse kohta alati 50 assi.18 Kohtuniku ülesandeks in iudicio oli määrata, kelle sacramentum´il oli õiguslik alus,
Ta jagunes LAS in rem ja LAS in personam. LAS võimaldas protsessis vindicatio kasutamist. St et tegemist oli menetlusega, milles kaks poolt vaidlevad kas asja või inimese kuuluvuse ja asja väljaandmise üle. See menetlus eeldab, et kohtu ees on mõlemad pooled ja samuti vaidlusalune asi. Vastavalt sellele väidab üks pool, et asi kuulub kviriitliku õiguse alusel talle ja teine omakorda sama. Mõlemad pooled pidid panema ka teatud rahasumma (summa sacramenti) hoiule ning kes kaotas protsessi, kaotas ka oma raha riigi kasuks. (G.4, 14; 4, 16; XII tahvlit 2, 1a). Otsuses tuvastati ainult fakte (näit furtum mihi fecisti – sa oled minu vara varastanud), mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi nagu dare oportere (ollakse kohustatud midagi andma). Hagisid in rem ja in personam eristus ei olnud seega sel juhul vajalik. 2) Legis actio per iudicis arbitrive postulationem on mõeldud ainult kindlat liiki
annaabi.ee 
