Juhtimise neli osategevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Uurimisdisain on planeerimine Tugev uurimisdisain ei pruugi kõrvaldada valiidsusprobleeme nii hästi kui korduvuuringud. Uurimisdisaini komponendid: Kvalitatiivse uuringu disaini arenemine toimub jooksvalt töö käigus. Uurimisdisain paneb paika kompromissid kolme komponendi vahel: 1) Üldistatavus „generalizability to the population that supports the issue of external validity (Sackett & Larson, 1990),“ 2) Mõõtmiste täpsus ja kontrollitavus „precision in measurement and control of the behavioral variables, affecting internal and construct validity (Sackett & Larson, 1990), and“ 3) „realism of context.“ Kvantitatiivse uuringu üldistamisvõime kõrge. Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades kus fenomeni on varasemalt uuritud kuid empiirikat ei ole piisavalt. Kontaktide haldus: Tsentraalne
Uurimisdisaini kompromissid · Uurimisdisain paneb paika kompromissid kolme komponendi vahel. ,,Research design choices imply trade-offs, discussing a "threehorned dilemma" to highlight the trade-offs that researchers must make. Various research designs result in more (or less)" Uurimisprotsess 1) Üldistatavus ,,generalizability to the population that supports the issue of external validity (Sackett & Larson, 1990)," 2) Mõõtmiste täpsus ja kontrollitavus ,,precision in measurement and control of the behavioral variables, affecting internal and construct validity (Sackett & Larson, 1990), and" 3) ,,realism of context." (Scandura and Williams, 2000: 1250) Uurimisprotsess - Research Design. Uurimisdisain on kõige alus. Disain on see mis eristab professioone teadusest
(lk 323-344) VISUALISEERIMINE 1. Kirjeldage visualiseerimisest tuleneva efekti tekkimise võimalikkust näitavaid allikaid. Psühhoneuromuskulaarse teooria (W.B. Carpenter 1894) olemus seisneb selles, et ükskõik millise liigutuse sooritamise „plaan” saab alguse kesknärvisüsteemist. Elektromüograafilised uuringud näitavad, et mingi liigutuse või tegevuse mõttes sooritamisega kaasneb vastavas liigutuses või tegevuses osalevate lihaste elektriline aktiivsus. Sümbolite teooria (R.S. Sackett 1934) olemus seisneb selles, et kõikidest tegevustest jääb kesknärvisüsteemi engramm ehk mälujälg. Mälus oleva informatsiooni põhjal erinevate liikumiste, liigutuste ja kohamuutuste mõttes paljukordne ettekujutamine ehk „läbimängimine” võimaldab kvaliteetsemalt vastavaid mälujälgi nii a) meelde jätta, b) säilitada kui ka c) vastava olukorra ilmnemisel kiiremini leida ja reageerida adekvaatselt õige lahenduse leidmisega tegelikes oludes