Puit on endiselt peamine energiaallikas. Niisketel kõrgetel nõlvadel on veel mände, mahagonipuid, seedreid ja dalbergiaid. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. On ka metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Poolniisketel aladel, näiteks L´Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin- seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad. 8 Loomad Haitil on palju putukaliike, kuid suuri imetajaid ja mürkmadusid ei ole. Tavalised on padid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seal on üks ohustatumaid haiiti pilukoonu. Loodusvarad
Riigi eri piirkondade vahel on kliimaerinevusi. Puhuvad passaattuuled, eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Enamasti on õhutemperatuur mõõdukas ning oleneb aastaajast. Vihma on tavaliselt rohkem (aastane sademete hulk kuni 2000 mm) tuulepealsetel mäenõlvadel, mis jäävad loodest puhuvate passaattuulte ette, ning vähem tuulealustel nõlvadel ja suurtes orgudes (500 mm ja vähem), eriti Cul de Sacis ja L'Artibonite'i jõe orus. Kesk-Haiti madalikud on nii kuivad, et põlluharimine nõuab niisutust. Loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi ja suhkru eksporti ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. 1979 ja 1980 kahjustasid need põllumajandust. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. Esineb ka üleujutusi. Piirkond on maavärinaohtlik. 18
annaabi.ee 
