suudme. Kolmandal reisil uuris Brasiilia rannikut. Neljandat reisi tegi ta koos Portugali meresõitja N. Coelhoga`ga, aastal 1502. see reis tõi Lissaboni laevatäie värvainet andvat puitu. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Praeguseni on Vespucci merereisid kahtluse all, sest dokumente pole alles jäänud. 9 Fernão de Magalhães Fernão de Magalhães sündis1480 a. Sabrosas, Portugalil ja suri 27. aprillil 1521 a. Mactan`is. Ta oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, esimene ümbermaailmasõitja, tõestas sellega Maa kerakujulist ja ühtse maailmamere olemasolu. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma
võeti neid vastu lahkelt. 20. mail 1498, peale saartel olemist, jõudsindi nad Indiasse, seejärel da Gama pöördus tagasi Portugalisse. Avatud kaubanduse sissetulek tegi Vasco da Gama Portugali rikkamaks aadliks. Da gama tegi veel reisi Indiasse, teel avastas Cochini ja Cananori kaubajaami. Elades Indias kolm kuud, jäi haigeks ja suri. Aastal 1558 toodi da Gama maised jäänused laevaga Indiast Lissaboni ja maeti Santa Maria de Belémi kirikusse. 10. Fernão de Magalhães sündis1480 a. Sabrosas, Portugalil ja suri 27. aprillil 1521 a. Mactan`is. Ta oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, esimene ümbermaailmasõitja, tõestas sellega Maa kerakujulist ja ühtse maailmamere olemasolu. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma
annaabi.ee 
