saadetud. Tuli läbi ajada vanade seadmetega, mis olid mõne aasta eest käigust kõrvaldatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud. Sellest hoolimata oli toodanguplaan suurem kui kunagi varem, kuigi masinad võisid iga hetk laguneda. Kui taoline asi juhtus, pidi seadme kasutaja tasuma kahju viiekordselt. Mõnel juhul vähendati kogu tööbrigaadi palka kolmandiku võrra. Samuti oli alati olemas oht, et NKVD, kelle agente oli igal pool, süüdistas töötajat sabotaazis. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk108) Ühel kevadtalve päeval 1941. aastal läksin raamatukogu saali. Salk naisi kandis seal paberitega pooleldi täidetud kotte ühte nurka virna. "Mis see tähendab?" küsisin uksehoidjalt, kes neid vaatas. "Raamatud," ütles ta, "alumisel korrusel olev venelane raiub neid kirvega katki. Need on keelatud kirjanduse nimekirjas olevad teosed". Läksin ülemisele korrusele, et saada lähemaid teateid. Asi oli tõesti nii
võitles edasi Mandela jõudis arusaamisele et valitsuse kukutamiseks on ainus võimalik viis vägivald. Selle mõttega moodustab ta organsatsiooni Rahva Mõõk, mille eesmärk on sideasutuste- ja jõujaamade sabotaaz. Relvastatud väljaastumine õnnestus. 1962 lahkus Mandela esimest korda Aafrikast ja otsis Euroopast endale toetajaid. Kui Mandela naasis, tema ja teised Rahva Mõõga liikmed arreteeritakse. Mandelat süüdistati ilma loata riigist lahkumises ja sabotaazis. Kohtuprotsess kestis 6 kuud. Mandela kasutas kohut oma seisukohtade selgitamiseks. 1964. aasta aprillis pidas ta lausa 4-tunnise kõne. Vanglas Kõigile süüdistatuile määrati eluaegne karistus. Nad toimetati Robben Islandi vanglasisesesse vanglasse üksikkongidesse. Vanglas jätkas Mandela pidevat võitlust süsteemi vastu. Pikkamööda saavutas ta ka järeleandmisi. Vangid said näiteks õiguse õppida. Mandela hakkas korraldama
annaabi.ee 
