paremik, esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Viljeleti ka kammermuusikat ning sümfoonilist muusikat. Rohkesti käis Eesti suuremates linnades nimekaid külalissoliste. 2) Kuidas nimetati baltisaksa lauluseltside kaudu levivat uut ilmalikku laulustiili? Kirjelda seda lähemalt. V: Uut ilmalikku laulustiili nimetati liedertafeliks. Liedertafelide lauluvara iseloomustasid liialdatud tundelisus, otsitud kõlaefektid ning meloodia ja harmoonia sabloonsus. 3) Missugune võis olla muusikaelu Eesti suuremates linnades võrreldes Euroopa suurlinnadega? V: Eesti linnade muusikaelu võis olla vaiksem ja mitte nii suurejooneline kui Euroopa suurlinnades.
Vene muusikuid vihastas keiserlike teatrite üleolev suhtumine poolvägisi, halvasti ja minimaalsete kulutustega lavastatud vene oopereisse, häirisid autorite mõtteid moonutavad kärped. Sellal kui kodumaiste ooperite puhul iga väljamaksmisele kuuluvat rubla korduvalt sõrmede vahel veeretati, toodi itaalia omad uskumatu toreduse ja pillavusega lavale. Realistlike vene ooperite eest seisjaid segas itaallaste ülepaisutatud romantilisus, meloodia paigutine sabloonsus, orkestri osatähtsuse alavääristamine ja muu igavalt tavapärane. Ehkki nimetatud regressi eitamine on ajalooliselt mõistetav, jäeti poleemika ja kritiseerimise tuhinas itaalia ooperi head küljed hoopis märkamata. Verdi teostes leiduvaid itaaliapäraseid puudusi arvustades hinnati tema loomingut ebaõiglaselt ning vaidlused pro et contra kaldusid äärmusse. Vastandina teistele Venemaal mängitud Verdi oopereile oli "Saatuse jõu" menu Peterburi Maria teatris (esietendus 10
annaabi.ee 
