määrab inimese kvalitatiivse omapära ning mõjutab tema käitumist) tähenduses. N. D. Levitovi liigitas isiksuse omadused kolme rühma: temperament, võimed ja iseloom. Igapäevaelu kõnest lähtudes võime aga eristada ka karakterist ehk iseloomust kolme põhidimensiooni: tugevus-nõrkus, headus-halbus, elavus-tuimus (Kivistik, 1999). 4 2. ISELOOMU KASVATAMINE Iseloomujooned ei ole sünnipärased, looduse poolt antud, vaid neid võib võrrelda juhtjoontega, mis püsivad inimeses sabloonina ja võimaldavad tal igas olukorras pikema kaalutluseta väljendada oma terviklikku isiksust. Nad ei vasta mingisugustele sünnipärastele jõududele ega alustele, vaid on juba väga varajases eas omandatud teatud kindla hoiaku säilitamiseks (Adler 1995). Inimese iseloom hakkab formeeruma juba lapsepõlves ning kujuneb lõplikult välja 20-teks eluaastateks. Pärast seda vanust on iseloomu juba raskem mõjutada või muuta, sest inimene muutub kinnisemaks ja tema vastuvõtlikus väheneb
õiguslik tagajärg (dispositsioon, karistusnormis sanktsioon). Eelnevalt nimetatud teokoosseis määrab, millisele faktilisele olukorrale vastav õiguslik tagajärg kohaldub. Normi teokoosseisuna nähakse ette kõik see, mis peab reaalses maailmas toimuma, et järgneks sama normi õiguslik tagajärg. Teokoosseisuna ei sätestata seejuures mitte konkreetset sündmust, vaid tüüpilist ehk abstraktset olukorda, mida saab kasutada sabloonina konkreetsete olukordade suhtes. Just seetõttu on ka õiguslik tagajärg normis üldine. 6 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika jt. 7 http://web.zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 257
annaabi.ee 
