seejärel aga sundis üldse Pühtitsa ümbruskonnast ära kolima. Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse püha nunnaklooster. 15. Augustil 1891 avas krgestipühitsetud piiskop Arseni pidulikult Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri. Kohal olid Eestimaa kindralkuberner vürst Sahhovskoi, Püha Sinodi ülemprokurör V. Sabler, aukülalised. Kokku oli tulnud hulgaliselt palvetajaid mitte ainult ümberkaudsetest küladest, vaid ka teistest kubermangudest. Jumalaema Uinumise kirikus peeti Jumalikku Liturgiat ja toimus ristkäik Jumalaema imettegeva ikooniga. Vastasutatud koguduse koosseisu kuulusid nunn Varvara ja kolm kuuletujat. Ent juba 1891. Aasta lpuks koosnes kogudus kahest halastajaest, 21 kuuletujast, 22 orbudekodu kasvandikust (neist kaheksa eestlannat)
Araabias suhtuti psüühilistesse haigetesse humaanselt. Keskajal pidas kirik ravis tähtsaks jumala vaimu abi. Arstiteaduse areng oli piiratud(nt. Laiba lahkamine oli keelatud) 3. saj loodi katoliku kiriku juures eksortsisti ametikoht. Arvati, et inimesesse tunginud deemonid tekitavad psüühilisi häireid. Venemaal saadeti 9-10 saj psüühiliste häiretega inimesed kloostrisse ravile. Ilmalike varjupaikade loomine toimus Moskvas, Peterburis ja Novgorodis 18. sajandil. V. Sabler(1797-1870) vabastas 1832 a. haiged köidikutest, viis sisse pideva arstliku kontrolli, organiseeris tööteraapiat. 1832 a. avati Peterburis uutele põhimõtetele vastav haigla, kus pöörati tähelepanu nii inimese kehale kui hingele. Tartu Ülikooli juures loodi 1872 a. psühhiaatria õppetool. Prantsusmaal rajas arst P. Pinel(1745-1826) varjupaigad psüühilistele haigetele. Jaotas psüühilised haigused 4 liiki:melanhoolia, maania, dementsus ja idiootia. Pineli reforme
annaabi.ee 
