Kreeka perekonnas on kaheksal juhul kümnest ema või naine igas suhtes perekonnapea. Enamik kreeka mehi elab tuhvli all ja talle maitseb kõige enam ema valmistatud kodutehtud toidud. Traditsiooniliselt austatakse peres vanainimesi Kombed Tõlgendades valesti sõna "vabadus", ajavad kreeklased sagely head kombed ja truualamliku käitumise, mille nad pidid omaks võtma, et Türgi ikke all vastu pidada. Tulemuseks oli see, et viisakussõnad sabivad nende meelest ainult orjadele. Kreekas puudub rangelt määratletud piiridega klassisüsteem. Kreeka viisakuskommete iseloomustamiseks sobib kõige paremini sõna "pealiskaudsed". Söögilauas Kreeklaste lauakombed jätavad paljuski soovida. Küünarnukke toetatakse kõikjale, isegi leivataldrikusse. Sõrmi ei hoita toidust eemale, isegi kondi järamine on kallites restoranides normaalne. Paljudel inimestel õnnestub toitu närides suud pärani lahti hoida
Tegurid, mis piiravad kasutussobivust: Veerežiimi varieerumine Mullapeenese vähenemine Õhuke mullaprofiil Turvastumine Leetumine Mulla happesus Erosioon Vähene bioloogiline aktiivsus Kivisus Üleujutused Muldade saastatus, degradatsioon Muldade sobivus erinevateks kultuurideks: kultuurmaaks mittesobivad: KH´, K´, GH´ L, LG Kartuli kasvatamiseks nt sobivad Lk, Ko, K, D Teravilja kasvatamiseks sabivad: Ko, K, D, DG, Lk Kuivendamatta mullad ei sobi, sest esineb liigniiskust. Partasnppsked mullad on kõige sobivamad, kuna veerežiim on optimaalne. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse järgi: Eesti mullad jaotatakse 3 suurde rühma: I MITTEHARITAVAD MULLAD- looduslikud rohumaad ja metsamaad nt Kh ´, K´, Gh´, L, LG, S, R. II HARITAVAD MULLAD- 3 rühma 1. A rühm. Universaalse kasutussobivusega head põllumaad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veerežiimiga
annaabi.ee 
