Gaddafi sünni ajal kuulus Liibüa Itaalia kolooniasse. 1951.a saavutas Liibüa iseseisvuse lääneliitlase kuninga Idrise all. Noore mehena mõjutas Gaddafit Araabia rahvusliikumine ja ta alati imetles Egiptuse liidrit Gamal Abdel Nasserit ning vaatas teda kui kangelast tema võimuletuleku ajal (1952).Aastal 1956 Suessi kriisi ajal võttis Gaddafi osa Iisraeli-vastastest meeleavaldustest. Gaddafi õppis Sabha islami algkoolis ja Misratahi lütseumis. Sabhas oli ta ka lühikest aega skaut. Aastal 1961 astus Gaddafi Banghazi Liibüa Ülikooli ajalooteaduskonda ja sõjaväekolledžisse, mille lõpetas 1966.a. Samuti veetis ta neli kuud Ühendkuningriikides, saades seal sõjalist väljaõpet. 1964.a lõi Gaddafi sõjakoolis põrandaaluse organisatsiooni „Vabad Ohvitserid-Unionistid- Sotsialistid“, mille eesmärgiks oli Liibüa vabastamine riiki kontrollinud Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide võimu alt
Täidesaatev võim President Valitakse valimiskollegiumi poolt, mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadysabdlike kogude esindajatest. Volitused kestavad viis aastat. President on riigipea, tema roll on suuresti tseremoniaalne. Asepresident Valitakse valimiskolleegiumi poolt. Volitused kestavad viis aastat ja sõltuvad presidendi ametiajast. Ametijärgselt ülemkoja eesistuja. Peaminister Valitsusjuht, kelle määrab president Lok Sabhas valimistel enamuse võitnud erakonna ettepanekul. Vahendab kõik valitsuse otsused presidendile. Ministrite kabinet Liimed määrab president valitsust juhtiva Lok Sabhale aru andva peaministri soovitusel. Koosneb ministritest, riigiministrist ja aseminitrist. Kohtuvõim Ülemkohus - Kõrgeim kohtuorgan tsiviil-, kriminaal- ja põhiseadust puudutavatest asjades. Koosneb kuni 26-st liikmest, nende hulgas India ülemkohtunik. Kõik kohtunikud määrab
annaabi.ee 
