ja unevajadus ning et armumist tekitab ajukeemia. Järgnev põhineb Helen Fisheri raamatul "Miks me armastame?". Ajukeemia teeb kirglikuks Armunud inimese aju skaneerides nägid teadlased, et armastatule mõeldes muutub aktiivseks mitu ajupiirkonda. Enim elavnevad kaks kohta ajus: sabatuum ja kõhtmine katendiala. Sabatuum kujunes välja ammu enne imetajate arenemist ja on seega olemas isegi roomajatel. Mida suurem on kirg, seda suurem on ka sabatuuma aktiivsus. Kõhtmine katendiala on koht, kus toodetakse looduse võimsamaid erguteid: dopamiini ja noradrenaliini. Kui mainitud piirkond saadab neid hormoone ajus laiali, tekitab see keskendunud tähelepanu, tohutut energiat, motiveeritust tasu saamiseks, rõõmsameelsust ja isegi hullust. Kõik need on romantilise armastusega lähedalt seotud tunded. Pole siis imestada, et kui sabatuum saab katendialalt annuse dopamiini, muutub inimene äkki
realiseerimine) B. Ajukoore selektiivne aktiveerimine – „mittespetsiifiliste“ struktuuride kahjustus võib viia spetsiifiliste neuropsühholoogiliste sündroomideni: nt valgeaine piiratud läbilõige. C. Kaasasündinud motoorsed „mustrid“ D. Motoorsete reaktsioonide vallandamine – basaalganglion pidurdab nii kaasasündinud kui õpitud liigutuste vallandamist. a. Liigutuste vallandamine: koor jm sisend aktiveerib sabatuuma (Caudate), mis pidurdab musta substantsi (substantia Nigra, SNr), mistõttu liigutus „ärapidurdub“ -> detailid verte! 1. Tavaliselt must substants hoiab keskaju nelik-küngastiku toonilises pidurduses. 2. Sabatuuma aktiveerumisel (vastava sisendi peale) pidurdab musta substantsi -> liigutus. b. Basaalganglionil on 2 rolli:
annaabi.ee 
