asulates ei kohta, kuna linnud on paiksed ning ei kipu oma tavalisest elupaigast lahkuma. Selle tõttu pole liik läänesaarte metsadesse veel jõudnud, kuigi linnud on Mandri- Eestis lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid. Talve tulekul koguneb tutt-tihane koos põhjatihase ja musttihasega segasalkadesse. Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased. Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ning aeg-ajalt liituvad sügisel tihastega siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ning teisedki laululinnud. Kevadeks on salgad märgatavalt hõrenenud, lindude lahknemise/lahkumise ja hukkumise tõttu. Tutt-tihased pesitsevad aprillis, selle tõttu on nad märtsi lõpuks lahkunud igasugustest salkadest. Nende lemmik pesitsus paikadeks on väikesed õõnsused või lohud puude
Pildil 1 on sootihane (Observations habituelles) ja pildil 2 on põhjatihane (Unsere europäische Vogelwelt) 7 Teisi tihaste liike Sabatihane (Aegithalos caudatus) Sabatihane on väike värvuline, kelle saba on pikem kui ta keha. (British Garden Birds). Linnud ei külasta tavaliselt lindude söögimaju, kuna taimset toitu nad peaaegu ei söögi (L.Jonsson, 1992). Sügisel ja talvel hulguvad sabatihased ringi, ilma kindla teekonnata. Hulgutakse ringi koos perekonnaga ja mõnikord ühinetakse teiste tihaste parvedega. Kui keegi perekonnast kinni püütakse, jäävad perekonnaliikmed paigale, sulist tagasi ootama. Sabatihased ei kaitse tavaliselt oma territooriumi ja öise külma eest kaitsevad end tihedalt üksteise kõrval kössitades ( H. Relve, 2001). Pildil sabatihane Sõrve linnujaamas (Galeri photos). Musttihane (Parus Ater)
saba. Tuule käes võngub saba harakalikult üles-alla, kui lind ise osavasti okstel turnib. Toiduks väikesed putukad ja ämblikud; linnumajatoidukesi ei külasta. Meisterlikult ehitatud pesa on väljast kaetud samblikega, sissepääsuava asub küljel. Sabatihase pere on väga arvukas, kuni 13 hinge, kes kasvades paisutavad pesaseinad rebenema. Tekkinud aukudest torgatakse siis sabad välja. Pesitseb leht-ja segametsades. Inimest või muud tülitajad võtavad sabatihased vastu kareda tserriri häälitsusega. Eestis ebaühtlaselt levinud väikearvuline haudelind Tutt-tihane Rahvapärased nimed on tutiga tihane, tutt-tihalane, metsatihane. Levib Eesti mandriosas, puudub Lääne-Eesti saartel. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigaks on okasmetsad, eriti eelistab männikuid. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. On päevase eluviisiga. Pesa
annaabi.ee 
