suvekodudena. Kaitseala lääneosa läbivalt jalgrattarajalt näeb kõige paremini Paganamaale tüüpilist pärandkultuurmaastikku. http://www.paganamaa.edicypages.com/paganamaast, Paganamaa maastikukaitsseala VANAPAGANA JÄLJEHAUD Paganamaa omapäraks on muistenditega seotud piklikud järsuveerulised sulglohud. Ilmekaimad neist on lähestikku asuvad kolm ,,Vanapagana jäljehauda". Läheduses asuvad veel Tammistlump, Sikasuu, Valgesuu ning Kurõsuu. Kaugemale jäävad Vareslohk, Ubahaud, Sabasuu, Kunnalump ning edasi Linnõjärve, millest on aegade jooksul saanud mändidega kattuv madalsoo. Võrumaa looduskaitseobjektid, Paganamaa maastikukaitseala ,,Vanapagana jäljehaudede" läbimõõdud on 50-100 m ja sügavused 15-20 m. Veergude kallakus ulatub kuni 25 kraadini. Selliste sügavate nõgude teket seletatakse mandrijää sulamise aeguosaliselt setteisse mattunud irdjääpangastega, mis jätsid sulades enda asemele langatusaugud. Varasematel aegadel põsinud nende põhjas vesi.
saunahani (kerisel), viläsusi · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa, põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri pörkö, vadja mömö; soome kouko, kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö · nimetused, mis kirjeldavad lastehirmuQse välimust, nt alapaljakas, kikkpard, naapard, sabasuu, verihammas, verikäpp, veripard, vilisuu Vormelid laste hirmutamisel · hirmutusolendi potentsiaalne agressiiivne käitumine lapse suhtes · hirmutusolendi lokaliseerimine (nt Murde-Kai viib lapsed ära, kui lapsed laudile lähevad; Lapsed ei toh1nud ernesse minna erneööt võtab kinni; Kui väiksed lapsed lähvad kaevu peale vah1ma, siis neid hirmutatakse sellega, et Kaevu Hants tõmmab nad kaevu) · hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott, karvane mumm,
annaabi.ee 
