(fossiilid.info) 8. Trilobiidid Trilobiidid on vanim lülijalgseterühm. Kõik olid mereloomad, kes elasid enamasti madalmeredes. Väiksemad trilobiidid olid head ujujad, suuremad trilobiidid elasid enamasti mere põhjas, jättes sinna roomamis- ja kaevamisjälgi.Nende kivistisi on teada Kambriumi ladestu algusest kuni Permi ladestu lõpuni. Trilobiidi keha, nagu ta nimigi ütleb, on kolmeosaline, koosneb peakilbist, kehalülidest ja sabakilbist. Keha selja osa kattis kitiinist ja mineraalainest kilp, kõhupool oli kaetud vaid pehme kilega. Pikkus on neil tavaliselt 2-10 cm, Eestis teadaolevalt suurim leitud trilobiit on 25 cm pikk. Eestis leidub laialt Kesk- ja Üles- Ordoviitsiumi ning Siluri lubjakividest, üks haruldane perekond on leitud ka Alama- Kambriumist. (Ivar Puura, 2006) Trilobiidid on välja surnud. 9. Eurüpteriidid Eurüpteriididel ehk meriskorpionitel oli lapik keha, mis koosnes kolmest osast: pearindmik,
Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Trilobiidid on Paleosoikumi ehk Vananaegkonna (Kambriumist kuni Permini) madalmeredes elanud lülijalgsete klass. Tuntakse umbes 10 000 liiki (1500-2000 perekonda). Enamus trilobiite olid väikesed (3-10 cm pikkused) lamedad loomad, kelle keha kattis 3 pikiosaks (kaarja teljeosa ja lamedad küljed) jaotuv kitiinkest, mis koosnes peakilbist lülilisest kereosast ja sabakilbist. Peakilbi seljapoolel oli 2 liitsilma, mille kuju oli liigiti erinev. Kõhupoolele kinnitusid tundlad, nendest tagapool kaheharulised jäsemed . Pelaagilised trilobiidid sõid mikroplanktonit, põhjatrilobiidid mudaorganisme. Suure levila tõttu, eriti Kambriumis ja Ordoviitsiumis, olid trilobiidid olulised stratigraafias. Eesti Kambriumist on tuntud 1 perekond, Ordoviitsiumist üle 75 perekonna ja Silurist 19 perekonda (kokku üle 450 liigi).
annaabi.ee 
