Mitmesuguste protsesside jääkproduktid tuleb rakust eemaldada, kui nad on ebavajalikud või koguni rakule kahjulikud. Ainete transport rakku võib olla kas passiivne (see ei vaja energiat) või aktiivne (selleks tuleb kasutada energiavarusid). Rakud peavad end kaitsma väliskeskkonna järskude muutuste eest. Sageli muutuv pH ning soolade ja ioonide tasakaal ohustab rakus toimuvaid reaktsioone. Membraan hoiab glükolipiidide ja glükomembraanide abil selle kahjuliku mõju ära. Nende ainete "sabakesed", mis koosnevad mitmesugustest suhkrutest, on eriti tähtsad raku kaitsmiseks pH järskude kõikumiste eest. 9 Tsütoplasmavõrgustik Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole.
• Reporter / loo jutustaja on enamasti pildivälja keskel ja vaatab kaamerasse. • Esinejad on külje peal, sest nad on loo osa (narratiiv) • Esinejad ei vaata kaamerasse • Reporter nihkub kõrvale, kui keskkond on oluline • Liiga üldine plaan taandab reporteri (tähtsustab keskkonda) • Kirjed kujundavad formaati • Kirjamõra — digitaalne moonutamine ei ole soovitatav ega ka visuaalses kommunikatsioonis hea. • Seriifid ehk juusjooned — sabakesed tähtedel • Seriifideta kirja on kergem trükkida, aga alati mitte kergem lugeda • Püstkiri on põhiliik, mille juurde kuuluvad kaldkiri ja paks kiri • Ekraanile sobivad kirjad on nt. web 1.0 (Verdana, Georgia) • Tekst toimigu vaikselt, tähelepanu häirimata • Väiketähtedega tekst on paremini loetav kui suurtähtedega tekst, tähed on hõlpsamini eristatavad • Kontrastsus parandab loetavust, püstkiri on paremini loetav kui kursiivkiri