käitunimine. Kehaehitus HOBUSE KEHAOSAD. Eestpoolt tahapoole tunnustatakse üldiselt alljärgnevaid kehaosasid või punkte: pea koos ninamiku, ninasõõrmete, lõua, otsmiku, kukla ja põskedega; kael kägivao või vaskulaarse soone, kaelaharja ja lakaga; esijalad küünarnukkide, õlavarre, kämblaluude, randmeliigeste, sõrgatsite ja kapjadega; rinnak; õlad ja turi; rinnakorv; kõht ja selg; ja lõpuks tagaveerandid: nimmepiirkond, tagakülg, puusaliiges, laudjas, sabajuur või sabaroots, tuharad, reied ning tagajalad: sääred, põlveõndlad, kannakõõlused, sõrgatsid, sääreluud, sarvnaastud ja kabjad. HEA KEHAEHITUS Kui hobuse kehaosad on üksteise suhtes proportsionaalsed ja laitmatu kujuga, siis öeldakse, et loomal on hea kehaehitus. Igal tõul on erinevad suuruse ja kuju normid erinevate kehaosade jaoks. HOBUSE KEHA ESIOTS Hobuse keha esiotsa all mõtleme pead, kaela, pihta, turja ja esijalgu. Need hobused kehaosad asetsevad ratsanikust eespool
8 - kaela ülaserv 25 - küünarvars 41 - puusaliiges 9 - turi 26 - ranne 42 - reis 10 - selg 27 - kämmal 43 - põlv 11 - nimme e. lanne 28 - sõrgats 44 - säär 12 - puusanukk 29 - piire 45 - kand 13 - ristluuhari 30 - sõrg 46 - pöid 14 - sabajuur 31 - sõrakesed 47 - laudjas 15 - päraluunukk 32 - saps 48 - udara tagavara 16 - sabarood 33 - piht e. abu 49 - nisad 17 - sabatutt 34 - kael 50 - kõht 17 VEISEKASVATUS 3.2.3 LOOMADE MÕÕTMINE
annaabi.ee 
