erinevatest puuviljadest. Kui võimalik, siis eriti just viigimarjadest. Vahel on ka mõnede palmide kasvuvõrsed ja mõned lilleosad tarbitavad, kuid taimset toitu tuleb nende toitumises harva ette. Kalimantani metsades, Moraceae, Burseraceae ja Myrtaceae puuviljad moodustavad rohkem kui 50% nende toidust. Teadaolevalt, otsides metsmesilasi nad kisuvad oma pikkade, teravate hammaste ja küünistega lahtiseid puid ja jätavad maha kildudeks purunenud puutüvesid. (viide 2) Sabahis olevast looduskaitsealast päikesekarude vahelt kogutud kraam sisaldas peamiselt selgrootuid nagu mardikaid ja nende vastseid, termiite ja sipelgaid, millele järgnesid puuviljad ja selgroogsed loomad. Nad murdsid lahti mädanenud puid, otsides termiite, mardikate vastseid ja vihmausse, kasutades oma küüniseid ja hambaid, et tervelt püsti seisev termiidi pesa väiksemateks tükkideks murda. Nad lakuvad ja imevad kaitsmata pesa
asuvad kõige vähem väärtuslikud elamiskeskkonnad. Kõige mitmekesisemad ning 4 tähtsamad madalmaa metsad on vähe esindatud kaitsealasüsteemis ning nad on haavatavad põllumajanduse ja metsatööstuse poolt. [1] Sundas on ka lai varieeruvus parkide ning reservide kaitse ja korralduse osas. Mõned, näiteks Kinabalu Sabahis, Gunung Gede Pangrango Jaavas ning Hala-Bala Tais on väga hästi kaitstud. Teised, näiteks Kutai rahvuspark on täielikult puudest lagedaks tehtud tänu metsaraiele, põuddele ning tulekahjudele. Et tagada pikaajalist säilivust, vajavad pargid ja reservid efektiivset teavitamist nende kaitsestaatusest ning lisaks sellele ka inimestele uhkuse ja arusaamade juurutamist nendes piirkondades. Tänu suurele rahvastiku tihedusele ja kasvukiirusele hotspotis vajab