isiklikku vastutust, eesmärkide saavutamist ja hinnangut oma tegevusele. Kõrge suhtlemisvajadustega inimesed peavad töises tegevuses tähtsaks inimestevahelisi suhteid ja suhtlemisvõimalusi. Kõrge võimuvajadustega juhid soovivad ka rohkem vahetult alluvaid mõjutada. Nad annavad otseseid soovitusi ja hinnanguid. Juht, kellel on kõrge võimuvajadus ja madal suhtlemisvajadus, võib kujuneda autokraatseks juhiks. Headel juhtidel on tavaliselt keskmisest kõrgem saavutusvajdus (Vadi 2004: 97). KOKKUVÕTE Motivatsiooniteooriaid on palju ja erinevaid. Iga teooria on ka oma ajastu märk ja on mõjutatud sellest ühiskonnast, kust teooria autor pärit on. Autor ei oska välja tuua teooriat,mis oleks just see ainus, toimiv ja õige. Autori arvates võib öelda, et teooriad mis tunduvad meile isiklikult kõige meeldivamad ja rakendatavad päris elus, sõltuvad eelkõige meie enda psühholoogiast. Iga inimene on ainulaadne ja talle on omased mingid väärtushinnangud
vastutust, eesmärkide saavutamist ja hinnangut oma tegevusele. Kõrge suhtlemisvajadustega inimesed peavad töises tegevuses tähtsaks inimestevahelisi suhteid ja suhtlemisvõimalusi. Kõrge võimuvajadustega juhid soovivad ka rohkem vahetult alluvaid mõjutada. Nad annavad otseseid soovitusi ja hinnanguid. Juht, kellel on kõrge võimuvajadus ja madal suhtlemisvajadus, võib kujuneda autokraatseks juhiks. Headel juhtidel on tavaliselt keskmisest kõrgem saavutusvajdus (Vadi 2004: 97). Saavutamaks maksimaalset tulemuslikkust töörahulolu ja motivatsiooni uuringute läbiviimisest tuleb mõista ja tunda eelpool nimetatud teooriaid, sest tänu nendele on võimalik olukorda muuta paremuse poole. Neist teooriatest on töörahulolu tekitamiseks kõige otstarbekam Herzbergi kahe faktori teooria ja motivatsiooni tõstmiseks McClellandi õpitud vajaduste teooria. 14 KOKKUVÕTE