kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. 20. Saavutusmotivatsioon hakkab oluliselt mõjutama õpilaste õppimist ja õpitulemusi sellest ajast peale, kui õpilased jõuavad murdeikka, kui nad hakkavad teadvustama oma „mina“. 21. Millised kaks üldist faktorit määravad saavutusmotivatsiooni Featheri (1982) mudeli järgi? Käitumise valikulises saavutussituatsioonis määravad ära tajutud edu saavutamise tõenäosus ja saavutava edu väärtus. Distsipliin 1. Millega tüüpiliselt samastati õpilaste distsiplineerimist õpetajakeskses koolis? Sageli otsustatakse kolleegi kutsesobivuse või –sobimatuse üle üksnes selle põhjal, kuivõrd ta suudab või ei suuda arvustajate arvates tagada tunnis korda. 2. Mida tänapäeva arusaamade järgi enamasti mõistetakse normaalse õppedistsipliini all?
Tulevikueesmärke nimetab Apter lõppeesmärkideks ja praegusele orienteerituid hetke-eesmärkideks · Apteri teooria keskmeks on oletus, et lõppeesmärkide ja hetke-eesmärkide vahel ümberlülitusi tehes võib aktivatsiooniga seotud emotsioon samuti ümber lülituda · Sel juhul saabub rahuldus mitte aktivatsiooni kõrgest või madalast nivoost, vaid käesolevale eesmärgile kohasest aktivatsioonist. · Saavutussituatsioonis võib madal aktivatsioonitase olla meeldiv ja vastav seisund oleks lõdvestus. Naudingute otsimise sisuatsioonis oleks meil sama madala aktivatsioonitaseme korral aga tegemist igavusega · Saavutussituatsioonis võiks kõrge aktivatsioonitase olla väga ebameeldiv (ärevusttekitav) ning naudingute otsimise staadiumis jälle vastupidiselt väga meeldiv (elevusttekitav). Nende kahe äärmuse koosesitusena võime aktivatsiooni ja emotsionaalsuse seose saada ümberpööratud U kujulisena
annaabi.ee 
