tegevuse enda pärast, naudingu/rõõmu/rahulolu tunde pärast), väline motivatsioon(indiviid ei soorita tegevust huvit tegevuse enda vastu, vaid tegevuse võimalikele tagajärgedele mõeldes, mõjutatuna materiaalsest tasust jne), amotivatsiooni (indiviid ei leia ühtegi põhjust tegevuses osaleda ega ole tal kavatsust ega energiat osaluseks) Saavutuseesmärgi teooria-Ülesandeks on mõista, mille alusel indiviidid määratlevad enda eesmärgid saavutuskeskkonnas, nagu nt võistlussport v kooli kehaline kasvatus. Enese eesmärkide määratlemine saavutuskeskonnas sõltub sellest, mida indiviid peab eduks ja ebaeduks. 1) Võimekusele orienteeritud motivatsioon-eesmärgiks on indiviidil oma üleolekut näidata. 2) Ülesandele oritneteeritud motivatsioon- indiviid tegutseb eesmärgiga saavutada hea tulemus v lahendada püstitatud probleem, üleoleku demontsteerimine ei ole tema jaoks oluline. 10
(välise ja sisemise motiv. vahel) Identifitseeritud motiv. (tegevuse väärtustamine kui enda poolt tehtud valik) Introjektiivne motiv. (teiste hoiakute , vaadete, motiivide omaksvõtt) Väline motiv (oluline näida teistele hea) AM (tegevuse ja tulemuse vahelise seose mitte nägemine) 16. Eesmärgi saavutamise teooria kasutamisest õpetamise-õppimise protsessis Eesmärgi saavutamise teooria mille alusel indiviidid määratlevad enda eesmärgid saavutuskeskkonnas. Nicholls´i (1989) välja töötatud teooria kohaselt eristub kahte liiki motivatsioonilist suundumust eesmärgistatud inimtegevuses: eristatakse võimekusele orienteeritud motivatsiooni (ego-orientatsioon) ja ülesandele orienteeritud motivatsiooni (ülesande-orientatsioon). · Ülesandele orienteeritud inimese peamiseks eesmärgiks spordi kontekstis on uue harjutuse (liigutusvilumuse) omandamine ning enda areng. Selline sportlane püüab