ka hiiglaslikule armeele , mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Kodusõja ajal kukutati ta järeltulija. Sai alguse uus Hani dünastia. Kujunes välja võimustruktuur ja valitsus viis mis oli keisririigile omane. Tänapäevani nim osad end hani rahvaks. Hiinas tekkisid Hiina heiroglüüfkiri u 1500ekr.See on kasutusel tänapäevani. Hiina keiser oli jumaliku päritoluga piiramatu võimuga valitseja. Kelle võim tugines armeel ja õpetatud ametnikkonnal. Tähtsaimad keisririigi saavutsued on : porstelan, püssirohi, paber ja trükikunst. Hiina pere oli patriarhaalne, nooremad pidid kuuletuma vanematele ja naised meestele. Hiinlaste arvates oli jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendavast suurest kolmeainsustest: taevas, maa, inimene. Hiinlaste arvates oli maailm hingestatud e. animistlik. Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Hingede austamisega oli seotud ka esivanemate kultus
pöörama tähelepanu valguse ja õhu kujutamisele. Peetakse murranguks lääne kunstiajaloos. Impressionism viis looduse jäljendamise täiuseni. Impressionismi peetakse ka uue ajastu alguseks. Julgustati järgmisi põlvkondi kujutama heledaid värve, tähenduse alguseks peeti jäljendusviisi mitte mida maaliti. Kunst 19.20 saj vahetusel Kunst ei olnud ühtne vaid oli väga mitmekesine. Piir oli ebaselge ametliku jm kunsti vahel. Ametlik kunst võttis omaks realistide ja impressionistide saavutsued. Nimetatakse mitmeti. Sümbolism, juugend ja postimpressionism. Sümbolism ja juugend levis mitmes euroopa piirkonnas. Postimpressionism ainult Prantsusmaal. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma jäljendamist. Kasutasid töödes suuri ja igavesi teemasid nagu armastus, surm, sünd, üksindus, inimene ja loodus, erootika. Lahendati süzeede abil. Rõhutati et elu on müsteerium. Sümbolism soosis fantaasiat. See avaldus põnevate süzeede väljamõtlemises. Erineva laadiga