Üks inimene võis olla mitmes rollis. Teatri keskmes oli orkestra, kus mängis orkester, sinna taha püstitati puust ’’lava’’ kus olid näitlejad. Hobuseraua kujuline. Mängiti komöödiaid ja tragöödiaid. *Olümpiaid peeti jumalate auks. 648 eKr algasid. Kõige tuntum oli jumal zeusi auks. Toimusid lõuna- kreekas Olümpias.Võisteldi alasti. Alad- staadionijooks, maadlus, kilbiga jooks, rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, viievõitlus. Autasustati ainult I koha saavutanut. Võitjate nimed pandi nimekirja, mida hakati pidama 776 eKr. 4.Filosoofia-Sokrates, Aristoteles, Platon. -*Sokrates(470-399 eKr) ei kirjutanud ühtegi teost. Vestles aristokraatlike noortega moraaliküsimustes ja ei võtnud õpetuste eest tasu. Filosofeerida oli vaja selleks, et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ei pooldanud demokraatiat. Süüdistatuna noorsoo rikkumises mõisteti surma. *Aristoteles(384-322 eKr) oli Platoni õpilane. Süstematiseeris teadmised
mitmete Venemaa rahvaste seas. Usuline f u n d a m e n t a l i s m ( sõjakas, sallimatu liikumine puhtaks ja ainuõigeks peetava usu kaitseks) on tänapäeval kõige tugevam just islami- maailmas. B U D I S M tekkis 6. sajandil eKr Indias. Budismi rajajaks loetakse Põhja - Indiast sakja hõimust pärit prints SIDHARTAT . Kannatus on budismi järgi kõige elava igavese ümbersündide ahela ( sansaara) põhiomadus. Kannatusest vaba seisundit nimetatakse n i r v a a n a k s ning selle saavutanut b u d a k s. Budismi järgi pole elusolendeil igavesti muutumatut hinge. On vaid dharmade ( algosakeste ) vool, mis pidevalt kombineerudes ja lagunedes moodustab tajutava maailma. Budismi põhilised harud on : 1. H i n a j a a n a e. väike vanker, mis tõotab pääsemist üksnes mungaelule pühendunutele; 2. M a h a j a a n a e . suur vanker, mis lubab pääsemist ka teistele. Mahajaana pooldajad kummardavad tohutut hulka budasid. Viljeldakse