Peale punase kärbseseene ja valge kärbseseene leidub Austraalias veel Amanita xanthocephala, Amanita armeniaca, Amanita austroviridis, Amanita carneiphylla, Amanita ananaeceps. Nendel liikidel puuduvad eestikeelsed nimetused. Amanita xanthocephala leidub Lääne- ja Kagu- Austraalia eukalüpti metsades. Väga värviline kärbseseen, mis on samuti mürgine. Amanita austroviridis ja Amanita carneiphylla on huvitavad kärbseseened, peites enda viljakeha seni liiva all, kuniks seen on saavtanud küpsuse. Leidub Lääne-Austaalias ning mürgisus on mõlemal kahtluse all. Amanita ananaeceps on valge seen, mille jalg meenutab ananassi. Kasvab Lääne-Austraalias. Amanita armeniaca kasvab Lääne- Austraalias, kuid liiki pole veel põhjalikult uuritud. Eelnevalt mainitud liigid kasvavad Austraalias hõredalt ning on suhteliselt haruldased (www.amanitaceae.org) 2. Kärbseseente ohustatus Lääne-Euroopa riikides on üheks peamiseks seente liigi- ja isendirikkust ohustanud teguriks
Kõige selle kõrvalt olen õppinud väga hästi. Viiendas ja kuuendas klassis olid mul tunnistusel veel kõik viied, aga seitsmendas klassis olid mul juba üks neli sees. Hoolsus ja käitumine oli mul alati eeskujulik. Olen osa võtnud paljudest olümpiaadidest. Kõige rohkem ma olen käinud matemaatikaolümpiaadidel, aga ka olen osa võtnud ajaloo-, geograafia-, bioloogia-, loodusõpetuse-, keemiaolümpiaadidelt. Tulemused on olnud head. Olen võtnud osa ka ,,Nuputa" võistlustest ja olen saavtanud ühe aastal esimese koha. Ma otsustasin Pikakannu Põhikoolist ära tulla, kuna mind hakkas ära tüütama see, et ma sain koolist alati hilja koju. Seepärast ma alustasingi kaheksandat klassi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis esimene ja teine veerand läks minu arvates kehvasti, kuna mul tuli üks kolm tunnistusele. See oli eesti keelest. Käitumine ja hoolsus püsivad ikkagi eeskujulikuna. Nüüd kolmandal veerandil ma üritan väga, et ma saaksin