6. mai 2010. Päev tundus täiesti tavaline olevat, kuni umbes kolmveerand kolmeni pärastlõunal. Mõne minutiga New Yorgi aktsiaturg sukeldus väga sügavale ning siis järgmisel hetkel, nagu midagi ei oleks juhtunud taastus jälle. Mõnede firmade aktsiad tõusid nagu raketid, samas 8 teiste aktsiad langesid kõigest natukene kõrgemale 0st. Järgmistel kuudel ei suutnud keegi seletada, mis oli nendel saatuslikel minutitel saanud. [4] Ametlik USA uuring ütles, et see olukord oli põhjustatud kõigest ühest ainsast tehingust, mille saatis suurorganisatsioon, mis kasutab algoritmkauplemist. Mis aga tegi olukorra tegelikult hullemaks oli see, et börsirobotid üritasid ükshaaval, nagu „kuuma kartulit“ mängides aktsiaturult välja minna. [4] [12] 23
Liiduga. Pealegi deklareeriti ametlikult, et piirangud on ajutise iseloomuga ning sõltuvad maailmapoliitika suundumustest. Kuid saatus seadis K. Pätsu ette veel uued katsumused, seotud 1939.-1940. aasta sündmustega. K. Päts kui riigimehe elu kõige kurvem aeg algas 1940. a. juunis, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Hinnangud K. Pätsu tegevusele neil eesti rahvale saatuslikel aastatel on erinevad. Paljud küsivad: miks ta ei tegutsenud julgemalt? Kas ta lootis veel midagi päästa? Kas ta jäi uskuma Zdanovi valelikke lubadusi? Või kartis lihtsalt iseenese pärast? 1940. aasta juuli lõpul küüditati Konstantin Päts koos perekonnaga Venemaale, kus ta lõputute vintsutuste järel 18.jaanuaril 1956. aastal Kalinini lähedases psühhoneuroloogia haiglas suri. 1990. Aastal maeti Konstantin Pätsi põrm
jõulu- ja näärinädalal laste talvepidusid kogu Lõuna- ja Kesk-Eesti lastele (Allik:1992). Hea, et ,,Ugala" oli võtnud vaevaks korraldada midagi nii toredat laste jaoks ajal, kui suur osa peresid oli materiaalsetes raskustes. Rasked ajad liidavad ja siis ei peeta tähtsaks niivõrd raha kui hoolimist ja üksmeelt. 33. Eesti Vabariigi aastapäeval kummardame tänus ja lugupidamises nende kangelaste ees, kes saatuslikel päevadel 1918-1920 ohverdasid oma elu Eesti vabaduse eest. Nüüd, olles vabal maal, pettusid paljud, sest arvasid, et vabal maal jookseb kõik vaevata suhu, kuid vaid ränga tööga saavutatakse Eestis inimväärne elu ja jõutakse Euroopa rahvaste perre. Tulevik kuulub Eesti rahvale vaid siis, kui ta on üksmeelne, sisemiselt tugev ja terve (Isotamm: 1992). Peame olema uhked nende üle, kes ei kartnud vastu astuda oma rahvuse eest seismisel ja
annaabi.ee 
