Rooma provintsidesse Gallia'sse, Hispania'sse ja Britannia'sse ning Reini ja Doonau aladele, mille keskne osa oli Pannoia (Ungari). 2.saj eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal senati vastuseisust hoolimata (tehti mitu korda korraldus pühamud hävitada) püsima 5. sajandini pKr. Caligula ja Caracalla ajal ehitati mitmeid templeid. Teda ülistati rohkeis hümnides kui kõiksuse- ja taevajumalannat, kultuurihüvede andjat, saatusevalitsejat, aitajat hädas, samastati Demeteriga. Isise templites elavatele naispreestritele omistati erilised võimed nad oskasid unenägusid seletada, kontrollida juukseid punudes ilmaolusi ning olid hinnatud ämmaemandad. Egiptuse päritolu jumalanna Isise kummardamine oli Roomas populaarne tavalise rahva ja eeskätt naiste hulgas. Isise kultus oli müsteeriumiusund vaiksete hardushetkedega. Kultuses oli kummardaja ja jumaluse suhe isiklik ja individuaalne.
meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda kummardati kui kõiksuse- ja taevajumalannat ning saatusevalitsejat. Isise kultus levis kõigisse Vahemeremaadesse ja hiljem ka paljudesse Rooma provintsidesse. c) Teadus: Kasvavad teadmised tõid enesega kaasa erinevate teadusharude eraldumise filosoofia raamidest. Hellenistlikest teadlastest kuulsaimad olid matemaatik Eukleides (4.saj eKr; sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused); füüsik ja leiutaja Archimedes (3.saj ekr; konstrueeris sõjatehnilisi seadmeid, leiutas
meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda kummardati kui kõiksuse- ja taevajumalannat ning saatusevalitsejat. Isise kultus levis kõigisse Vahemeremaadesse ja hiljem ka paljudesse Rooma provintsidesse. c) Teadus: Kasvavad teadmised tõid enesega kaasa erinevate teadusharude eraldumise filosoofia raamidest. Hellenistlikest teadlastest kuulsaimad olid matemaatik Eukleides (4.saj eKr; sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused); füüsik ja leiutaja Archimedes (3.saj ekr; konstrueeris sõjatehnilisi seadmeid, leiutas