Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna CO2 ringe toimub elus ja eluta looduse vahel. Atmosfääris CO2 esineb gaasina, mida taimed tarbivad fotosünteesiks, taime sööb mingi väike loom, teda sööb suurem loom. Siis, kui suurem loom sureb ära, lagundajad lagundavad teda ja libast lendub CO2 õhku tagasi või läheb mulda sisse mineraalidena. Pikaaja möödudes võib CO2 talletuda kivististe ja fossiilsetesse kütustesse mille põletamisel saatub CO2 taas atmosfääri Toitainete liikumine ökosüsteemis Autotroofid ja heterotroofid Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Tootjad, tarbijad ja lagundajad I troofiline tase TOOTJAD II troofiline tase TARBIJAD o 1. astme tarbijad e herbivoorid o 2
Põletimootor: 0,76 kW Astmete arv: 2 (kõrg/madal) Kütuse kulu: 20 kg/h; 39 kg/h Põleti pumbarõhk: 11 bar 4.6 Laeva veemagestusseadmed 4.6.1 Veemagesti Tüüp: Plaatvaakummagesti Tootja: Alfa- Laval Mudel: JWP- 16- C40 Tootlikus: 5,3 m3/24h 65 4.7 Heitvete puhastusseade Tüüp: Tootja: DVZ Services Mudel: SKA- 10 „BIOMASTER“ Tootlikus: 3,6 m3/24h Kasutatav bakter: Gamazyme 700FN Must vee vabalanguse toimele saatub läbi harutora (01) eelpuhastus tanki (11). Tank ventileeritakse pumpa (04) abil. Tankist (11) must vee voolab puhastus tanki (09). Tanki (09) liisatakse bakter. Tanki sees on tarindielemendid, milledele jaavad sured osakesed. Bioloogiliselt töödeldud vesi saatub disenfitseerimis tanki (06).Läbi pumpa (07) tanki saatub kloor, mis tappab bakterid ja mikroobid. Siis kui veedelikk tõuseb tankis maksimumile, taseandur (05) lülitab sisse pumba (08), mis pumbab vee üleparda
23. Mis on juga? vee langemine jõesängis olevalt astangult 24. Mis on kosk? suure languga jõeosa, joast laugem, kuid kärestikust järsem 25. Mis on kärestik? madal kivine kiirevooluline jõelõik Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf S:22-25) Veebilansi elementide osakaal sõltuvalt inimtekkelisest koormusest. Mida rohkem inimeed kasutavad pinnda seda vähem vett needub maa sisse ja rohkem vett saatub veekogusse. Mets: pindmine äravool veekogudesse 10-20%; äravool pinnasesse/põhjavette 80-100% Elamumaa: pindmine äravool veekogudesse 40-50%; äravool pinnasesse/põhjavette 50-60% Haritud maa/põllumaa: pindmine äravool veekogudesse 50-60%; äravool pinnasesse/põhjavette 40-50% Linn: pindmine äravool veekogudesse 90-100%, äravool pinnasesse/põhjavette 0-10% 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf S:29-33)
annaabi.ee 
