Teeba linnas oli katk ja Oidipus otsis võimalusi ,kuidas linna päästa,ta saatsis Kreoni Phoibose juurde(või delfi oraaklile,pole täpselt aru saand),et mida teha,ja siis tuli Kreon tagasi teatega ,et linna saab katkust vabaks siis,kui laiose tapja kas mõrvatakse või maalt välja saadetakse,siis püüdis Oidipus leida Laiose mõrvarit siis pakkus Kreon välja,et paluda abi selgeltnägija Teiresiaselt ,et teda tasub uskuda ,tema ended alati tõesed olnud vms,siis toodi Teiresias lossi,ja Oidipus
helehallide silmadega ning nägi vanem välja kui ta tegelikult oli. 3. Timo oli pärit Võisiku mõisast (Viljandi kreisist, Põltsamaa alt). 1. Timo oli teisitimõtleja ning ta ei varjanud seda. Ta kirjutas keisrile kuna oli andnud talle vande, rääkida talle alati tõtt. Pärast vanglast väljasaamist oli Timo kurnatud ja vaimselt ebastabiilne. Proovis Eeva pärast tugev olla. 2. Iseloomult oli Timo väga julge ( saatsis keisrile sellise manifesti, abiellus Eevaga) , kannatlik, tugev ( pidas vastu 9 aastat vangis), kindlameelne ( tal oli võimalus põgeneda, kuid ta ei teinud seda), hoolitsev ( hoolitses hästi Eeva ja Jakobi eest), enesekindel ( ta ei lasknud ennast teiste arvamusest häirida), oli suurepärane pianst. Timo hoidis ka palju endale (näiteks ei oskanud keegi temalt sellist kirja oodata). Jäi alati oma
vanasti. Karu oli haldja vana sõber. Metsa tagant hakkas kostma kõige julgema ja kurjema Hundi Susi Suure hulgumist. Susi Suur oli Rohelise Laane (selle metsa) valitseja, keda kõik kartsid. Pekka puges kivi taha peitu, teised jäid aga keset aasa seisma. Susi jõudis siis ka sinna ja hakkas metsaelanikega rääkima. Korraga märkas Susi Pekkat. Susi ehmatas nii ära, et ei saanud enam sõnagi suust, sest hundid kardavad inimesi. Susi saatsis oma valvurid poisile kallale karjudes ise: ,,Võtke ta kinni! Võtke ta kinni!" Seni kuini osad valvurid Pekkat taga ajasid, võtsid teised kinni metsaelanikud, kes seal lagendikul olid ja viisid nad Susi Suure lossi juurde vangikongidesse. Susi Suur jäi lossi juures oleva lava peale tooli magma. Kui Susi Suur magas, oli Pekka jõudnud ühe puu all lebava hundi kasuka endale selga ajada ja hiilida vangide ja Susi juurde valvama. Pekka meelitas tema kõrval seisva