Kui preestrid viisid läbi jumalateenistusi, tehti seda vaarao käsul ja seega olid nad vaarao esindajad. Preestrid olid jaotatud kindlatesse seisustegruppidesse. Tempel oli eelkõige jumala elukoht, mitte jumalateenistuse pidamise koht. Sisemises templikambris oli jumala kuju. Sinna võisid minna vaid ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul: kuju äratati, teda emmati ja riietati. Seejärel toodi hommikueineks ohvriand. Kogu jumalateenistus toimus hümnide saatl. Korraldati ka kultusedraamasid, kus osales ka lihtrahvas. Lihtrahva jaoks oli usk jumalatesse lahutamatu osa nende eksistentsist. Isiklikud palved olid haruldased. Patukahetsus ei olnud egiptlaste religioonile iseloomulik. Eksimine tuli inimlikust nõrkusest. ETTEKUJUTUSED SURMAST Ba ja Ka mõiste Inimesele on sündides kaasa antud Ba (hing) ja Ka (teisik, elujõud). Pärast surma sõltub Ka olemasolu sellest, kuidas inimese keha on säilinud. Siit ongi pärit mumifitseerimise komme.
Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte piirama sisse ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva
annaabi.ee 
