Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Meili teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levima on hakanud ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows Live Messenger, MSN Messenger). Pahalane levitab ennast MSNi kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis uuristab oma käigud Windowsi tagatubadesse ja hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatma.
lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus (Mis on arvutiviirused 2009). Meili (e-posti) teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levivad ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows Live Messenger, MSN Messenger). Pahalane levitab ennast MSN-i kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatma. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga
Ta on võimeline kasutajate teadmata tegema endast koopiaid ning võib häirida arvuti tööd, rikkudes kettale salvestatud andmeid, hävitab faile ning programme. Hullemal juhul tekitab viirus juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele (nö häkkeritele), kes koguvad paroole ning neid oma tarbeks kurjasti ära kasutavad. Kõige lihtsam viis viiruse levimiseks on e-posti teel. Viirusega nakatunud kiri saadetakse suvalisele aadressile suvalise saatjanimega, ilma et postkasti omanik sellest midagi teaks. Näiteks www.gmail.com on oma e-posti võimaluses loonud lisaks niiöelda spam filtri, kus kõik, mida süsteem peab kahtlaseks ja spam-iks, läheb eraldi rämpsposti alla ning kasutaja võib ise vaadata, kas ta avab neid või mitte. Teine lihtne viis, kuidas viirused kiiresti levivad, on nn MSNi-viirused, mis levivad suhtlustarkvara kasutades (Windows Live Messenger jne). Selle teel saadab kontaktidele
annaabi.ee 
