julgus. (Väike kõhelev vaheaeg, siis astub ette Akior.) Akior räägib, et seal elab vägev rahvas ning nende jumal kaitseb neid rahva kangekaelsusest hoolimata. Ta soovitab Olovernesel saata välja saadikud, sest see olevat ainus viis selle rahva alistamiseks. Olovernes uurib, mida teised asjast arvavad ning leiab, et Akior on ainuke, kes ,,vaenlaste" jumalat (loe:Jehoovat) usub. Olovernes käsib tal oma usuga minna. (Akior läheb, temaga ühinevad mõned sõdurid saatjaina.) Olovernes käsib tuua vangi tema palge ette. (Vang tuleb sõjameeste saatel, käes seljale seotud, jääb Olovernese ette julgelt seisma. Olovernes tõuseb istmelt ja astub otse tema ette.) Olovernes uurib, et miks mees teda tappa oli tahtnud. (Sel silmapilgul tuleb Juudit ühes ümmardajaga sõdurite saatel välisuksest sisse ja jääb rahva varju seisma.) Nimetu vaikib endiselt. Olovernes laseb nimetu käed köidikutest vabastada ning ka tema sõjariistad temala tagasi anda.
kontserdile Stockholmis. Artiklis “Takt ja trumm...” 213 mainitakse, et The Murphy Band’i on “mitmel puhul isegi Rootsi ja Lätti mängima kutsutud”, nende võimaluste realiseerumise kohta ühtki teadet aga ei ole. Ka ei maini Strobel ega Paalse neid oma mälestustes. The Murphy Band’i liikmetelt, kellega Jüri Maimik vestles, on pärit ka info, et nad käisid korduvalt Soomes A. Arderi, M. Rungi, P. Pinna, A. Sälliku ja K. Savi saatjaina plaadistamas, kuid mingist kontaktist Soome džässmuusikutega ei ole andmeid ka J. Maimikul (1969: 5). Aadu Regi, kes oli tegev asendusmängijana mitmes Tallinna džässorkestris (Bi-Ba-Bo, K. Strobeli orkester, Tallinna Garnisoni džässorkester), meenutab, et Tallinna Tööstuskooli puhkpilliorkester Elmar Peäske juhatusel käis 1935. aastal Soomes ja 1938. aastal Stock- holmis (kus nad kuulsid väga head filipiinlaste rumbaorkestrit) esinemas, kuid mingitest
annaabi.ee 
