6.Reiearter – femoraalpulss. 7.Õndlaarter – popliteaalpulss. 8.Jalaseljaarter – jalaselja-, dorsaalis peedise pulss. 9.Tagumine sääreluuarter – tibialispulss. Suure vereringe veenid. Enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime (sageli nimetatakse neid lihtsalt saate- veenideks). Üldisi erinevusi artereist: -verevool aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks: a) arteri saateveen on kas suurema läbimõõduga või on arteri kõrval 2 saateveeni ja b) osa verd viivad ära eraldiseisvad (tavaliselt pindmised) veenid; -Veenidele on väga iseloomulik põimikute ja anastomooside moodustamine; -Veenidel on väga palju variante. Suure vereringe veenide jaotus: -kuna südamesse saabub venoosne veri kahe suure veeni – ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu, siis võib kõik suure vereringe veenid jagada kahte ossa: - a) ülemise õõnesveeni süsteem – veenid, mis lõpuks suubuvad ülemisse õõnesveeni (vena cava
· õlavarrearter brahhiaalpulss · kodarluuarter radiaalpulss · reiearter femoraalpulss · õndlaarter popliteaalpulss · jalaseljaarter jalaselja-, dorsaalis peedise pulss · tagumine sääreluuarter tibialispulss Suure vereringe veenid enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime. Verevool on aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks arteri saateveen on kas suurema läbimõõduga või on arteri kõrval 2 saateveeni või osa verd viivad ära eraldiseisvad veenid; veenidele on väga iseloomulik põimikute ja anastomooside moodustamine, veenidel on väga palju variante. Kõik suure vereringe veenid võib jagada kahte ossa: 1. ülemise õõnesveeni süsteem veenid, mis lõpuks suubuvad ülemisse õõnesveeni, siis kuuluvad pea-, kaela-, ülajäseme- ja rinnapiirkonna veenid 2. alumise õõnesveeni süsteem veenid, mis lõpuks suubuvad alumisse õõnesveeni, siia
annaabi.ee 
