aega, sest teised leiutajad mõtlesid välja paremaid ja tõhusamaid viise, kuidas pilte üle kanda. Ta ei suutnud ega tahtnud sellise olukorraga kohaneda ja võttis käsile teised leiutised. Värvitelevisioon Värvitelevisioon baseerub kolme värvi printsiibil. Põhivärvid on punane, roheline ja sinine, nendest lähtudes saame me luua igasuguseid värve, mida meil vaja on. Televisioonikaamera sisaldab ka sellepärast kolme saatetoru, mille ees on kolm värvifiltrit: esimese ees on punane, teise ees sinine ja kolmanda ees roheline. Ülesvõetavalt objektilt peegeldunud valgus jaotatakse peeglitest ja prismadest koosneva süsteemi abil kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule, nii lahtub valgus kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule. Kui on ülesvõetav kujutis on täielikult roheline, siis 4 Joonis 2
triibulised. Kuna üle kanti ainult 10 kaadrit sekundis, siis pilt väreles ja seda oli suhteliselt raske jälgida. Värvitelevisioon Põhivärvid on punane, roheline ja sinine. Ülesvõetavalt objektilt peegeldunud valgus jaotatakse peeglitest ja prismadest koosneva süsteemi abil kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule, nii lahtub valgus kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule. Kui on ülesvõetav kujutis on täielikult roheline, siis saame rohelise filtriga saatetoru väljundis signaali, kahe ülejäänud toru väljundis signaali pole, sest punane ja sinine filter rohelist valgust läbi ei lase. Analoogtelevisiooni võtavad telerid üldjuhul vastu kas PAL (näiteks Eestis), SECAM (näiteks Prantsusmaal ja Venemaal) või NTSC (näiteks Ameerika Ühendriikides) süsteemile vastavalt. Telerite seadistamisel on võimalik seda muuta. Mõnede uuemate teleritega on digitaaltelevisiooni võimalik vastu võtta ilma eraldi seadmeteta (digiboksita). J. L
[http://en.wikipedia.org/wiki/Electroluminescence]. Pikkov lk 51 4.3.8 Elektronkiiretoru Elektronkiiretoru on kuvamiseks, kommutatsiooniks vm otstarbeks kasutatav elektronkiirega elektrovaakuumseadis. Peaaegu inertsivaba elektronkiire suuna ja soolutiheduse tüürimiseks kulub tühisel määral elektrienergiat. Otstarbe järgi liigitatakse neid kuvatorudeks (kineskoop, ostsillograafitoru, kuvaritoru), optiliste kujutiste elektronmuunduriteks (televisiooni saatetoru), elektronkommutaatoriteks (ümberlülitid) jms. Pikkov lk 50 Elektronostsilloskoopide (samuti ka televisiooni) võidukäigule pani aluse saksa teadlase Karl Ferdinand Braun'i 1897.a. leiutatud elektronkiiretoru e. Brauni toru (katoodkiirtetoru; ingl k. cathode ray tube, CRT). Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 26 (43)