Mulle meeldib nende enesekindlus ning vabameelsus. Õhkkond on tragikomöödiline ning mõned liiga ,,diskreetsed" asjad on kirjeldatud väga hästi. Need kirjeldused aga ei tee raamatut labaseks, vaid lisavad just vürtsi juurde ning annavad õige miljöö. Mulle meeldisid teoses erinevad sõnamängud ja just need äärmuslikud kirjeldused sellise ajastu kohta. Need annavad raamatule õige ,,maitse". Mulle meeldis samuti väljamõeldud saatetekst, kuna see pani mind algul kahtlema, kelle raamat see siis tegelikult on. Mulle ei meeldinud aga kuidas teos lõppes kurvalt. Mulle ei meeldinud raamatus enneaegsed surmad nii Annabeli kui ka Lolita surm. Lolita oleks siiski võinud ellu jääda, kuid kui Annabel poleks surnud poleks raamatul ka mõtet. Väidetavalt oli just jutustaja suhe Annabeliga andnud tõuke pedofiilale. Humbert Humbert
Samas rõhutati, et intertekstuaalsuse mõiste on hajuv. Intertekstuaalsuse praktilise aspektiga tegeles peamiselt G. Genette. Palimpsestes. Teoses on välja toodud 5 intertekstuaalsuse liiki: 1) intertekst, nt allusioon kui viide võõrale tekstile ja tsitaat; 2) paratekst: põhiteksti ümbritsev abitekst, epigraaf, pealkirja alapealkiri, ees- ja järelsõna, illustratsioonid; 3)metateksti kriitilis-kommenteeriv tekst ehk kirjeldav-analüütiline tekst; ilukirjandust saatev saatetekst; 4) arhitekst: teksti zanri või tüübi määratlus, roosiromaan, jumalik komöödia; võib sisaldada autori või lugeja hinnangut; 5) hüpertekst: teise järgu tekstid. Tekst, mille olemasolu sõltub täielikult teisest tekstist, nt paroodia, pastiss. Eristab tekstide reziimi (mänguline, satiiriline, tõsine) ja suhet (transformatsioon eeldab teksti muutumist tervikuna, imitatsioon teksti osade muutmine). Suhe/reziim Mänguline Satiiriline Tõsine
annaabi.ee 
