,,Ostke kuumi moosipirukaid moosiga!" Kui otsekõne on saatelause keskel, siis tema ette vahemärki ei panda: Õrna hüüdega ,,Ma tulen, kallim!" viskus ta heintesse. NB! Lause lõpumärk pannakse jutumärkide sisse. Vaid küsi- ja hüüumärk, kui see käib ainult saatelause kohta, pannakse pärast jutumärke: Miks ta siis ütles mulle: ,,Sa oled hea"? Kui otsekõne koosneb järjest mitmest lausest, jäävad nad kõik ühtede jutumärkide sisse. NB! Kui saatelauset pole, siis pole tegemist otsekõnega ning lauset jutumärkidesse ei panda, isegi kui lauses pöördutakse kellegi poole. Üte (nimetavas käändes nimisõnafraas, mis nimetab seda, kelle või mille poole pöördutakse) eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga: ,,Hakkame, mehed, minema!" ,,Kas sina, sõge inimeseloom, siis midagi ei pelga?" KIIL Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, ent pole sellega grammatiliselt seotud
kui tema öeldu või kui tahetakse rõhutada ütlejat. Seda kasutatakse tsitaadi alguses, mis järgneb vahetult mõne teise isiku tsitaadile, et mitte tekitada lugejas segadust, kes kõneleb. Kasutatakse mitmelauseliste tsitaatide puhul. Sobib meediasse. • Allikaviide on tsitaadi keskel. Sobib kasutamiseks mitmelauseliste tsitaatide puhul, mil ta pannakse tavaliselt esimese lause järele. Sel juhul pole vaja korrata saatelauset teist korda tsitaadi lõpus. • Allikaviide on tsitaadi järel. See on kõige tavalisem paigutus ühelauseliste tsitaatide puhul. Mitmelauselise tsitaadi puhul pole ta hea, sest lugeja ei saa pikka aega teada, kes kõneleb. Enamik tsitaate uudistes on ühelauselised ja see on kõige tavalisem tsiteerimisviis kirjalikus uudises. Ei sobi meediasse. Parafraseerimine Parafraas on allika sõnade ümberjutustamine reporteri poolt. Seda võib teha mitmel moel,
annaabi.ee 
