väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle! OTSEKÕNE Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt. Mis seal lahti on
tähendust. Nt võib tuua iroonilise Tubli! kui hinnangu õpilase eksimusele. Kirjanduses leidub näiteid, kus kogu dialoog piirdub paari ebatsensuurse sõnaga. Ometi võimaldab partnerite ilmekas intonatsioon üksteist mõista. Kehtib seaduspärasus "Mõte valitseb tähenduse üle" Selline olukord tekitab raskusi dialoogide mõistmisel ilukirjanduslikes tekstides. Ühtlasi ei õnnestu ka ilmekas lugemine. Lahenduseks on otsekõnele lisatud saatelaused, milles kirjeldatakse kaasnevaid paralingvistilisi vahendeid, intonatsiooni ja mõnikord ka kõneleja kavatsusi. Dialoogi puhul ei piisa tihti repliigi tähenduse mõistmisest, vaja on aru saada partneri mõttest ja kavatsustest. Monoloog on hargnenud kõne, mida genereerib üks isik. Produtseeritud sidus tekst koosneb ühest või mitmest ütlusest (mõtestatud lauserühmast). Mahukad kirjalikud tekstid koosnevad paljudest väidetest, mille hulk pole piiratud
annaabi.ee 
