aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja rahvaste muusikat. Riigistamise aastal (1934) moodustas üle poole saatekavast muusikasaated, sama osakaal kuni 1940. Sõnalisi 27% (nendest juhtiv roll päevauudistel ja loengutel), segasaateid 22% (peamiselt kirkikusaated, reklaam, võimlemine). Ühed populaarsemad saated olid kuuldemängud. 1936. tekkis kooliraadio, tihe oli koostöö kirjanikega (Vilde, Under, Alver). Võrreldes tänepäevaga kuulusid saatekavasse ka keelekursused ja võimlemine, mida praegu enam pole. 1937.1938. alustati saatekavareformi, millega raadio püüdis võita uusi kuulajaid. Programmis pakuti ka senisest rohkem praktilisi nõuandeid, saateid ajaloost, kaasajast, õpiringid, keeletunnid (nii eesti kui võõrkeel), alustati ettevalmistustega venekeelseteks saadeteks. Saadete maht ja kuulajate arv kasvasid. 1939. oli 86 000 abonenti (+"raadiojänesed") . 1.4. Saadete liigitus
annab lühema ajaga suurima kasuefekti, aga mitte kinni pidada ühest süsteemist. Tema ettekande tulemusena võeti kongressi resolutsiooni punkt, milles nõuti võimlemistundide arvu suurendamist koolides ühe tunni võrra nädalas ja võimlemise kohustuslikku sisseviimist nendesse koolidesse, kus see veel puudus.(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 10) 18. detsembril 1926. a. sündinud Eesti Ringhääling lülitas 1934. a sügisel oma saatekavasse hommikuvõimlemise. Seda asus juhatama Ernst Idla, klaveril saatis Leida Idla. Algul oli võimlemist kolm korda nädalas a la 15 minutit. Tookord lindistamist veel ei tuntud ja alati tuli endal kohale minna. See aga muutus koormavaks ja nii hakkasid ajapikku hommikuvõimlemist andma ka Sandra Kanter-Üksine, Vaike Paduri, Herta Niitra ja Kaarel Üksine. Hommikuvõimlemise algaastail läbiti mitu katseperioodi. Anti tunde eraldi algajaile ja edasijõudnuile, naistele ja meestele
annaabi.ee 
