pühapäeval ning RTV oli eetris teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. TV3 algus Eratelekanalite konkurentsitihedal turul olid tegevad Kanal 2, Tipp TV (Jüri Makarov), mis sai hiljem nimeks TV1 (perekond Sõnajala omanduses) ning varem nimetatud EVTV koos RTV ga. Jaanuaris 1996 kaks viimati nimetatud kanalit ühinesidki TV3 kaubamärgi alla. Paljude alustatud seriaalide näitamine on piirdunud ainult poolte hooaegadega ja siis on nad saatekavas asendatud "uutega". TV3 alustas oma isikliku firmaga 1.jaanuaril 1999.aastal ning firma omanikuks on Modern Times Group. TV3 TV3 on Eestis tegutsev eratelekanal. Kanal näitab uudiseid, väiksematele vaatamiseks multikaid, saateid/sarju ning õhtuks filme. Tv3st tuleb vaatamist igale vanusele, igaks päevaks. Seoses Eesti üleminekuga digitelevisioonile alustas 2008. aasta aprillis tegutsemist TV3 digitaalne sõsar
Ta lähtus raadiotöös arusaamast, et raadio on oluline eelkõige kultuurivahendina. Nõukogude okupatsiooni ajal saadeti Siberisse vangilaagrisse, siis asumisele. RH riigistamine oli tihedalt seotud poliitilise reziimi tugevdamisega: kui algusaastatel nähti raadios kultuurivahendajat, siis propagandatalituse loomise ajal teadvustati ka selle integreerivat rolli ja võimalust RH kaudu propagandat eha. Seda näeme ka saatekavas tehtud muudatustest. Programmi koostamisel võeti suund rahvuslikkuse ja patriotismi kujundamisele. Näiteks peeti loenguid Vabadussõjast, võidupühast, sõjaväest, VälisEesti päevadest, kaitseliidust. Patriotsimi sisaldasid ka lastesaated. Raadios hakkasid esinemas käima ka valitsuse esindajad. Ka tehnilise olukorra parandamist võib vaadelda propagandast lähtuvalt: kuulajaskonna arvu kasv tähendas j
Strobel oma mälestustes, kuulasid tema ja teised The Murphy Band’i liikmed põhiliselt Londoni saateid. 1925. aastal alustas korrapäraseid saateid Raadio-Ringhääling Tallinnast ning Rootsist võis kuulda tantsusaalidest tehtavaid džässi otseülekandeid ja Rootsi toimetus hakkas hankima ja mängima ka välismaiseid džässiplaate (Paul Whiteman, Ted Lewis) (Haavisto 2000: 24). Ka Soome raadiost võis küll džäss- ja tantsumuusikat kuulda alates 1928. aastast, kuid selle osakaal saatekavas oli J. Haavisto andmeil vaid 2% (Haavisto 2000: 142). Hinnangu andmisel tuleb arvestada ka mitme muusikavälise faktoriga: - kuulatavate jaamade valik sõltus suurel määral nende kuuldavusest, s.t võimsusest, mis Londoni saatjal oli kindlasti oluliselt suurem kui nt Lahti või Tallinna saatjal; sellest tulenevalt segasid tugevamad jaamad ka sageli nõrgemaid, sh Tallinna saatjat. Nagu meenutab V. Ojakäär, segas üks Saksa saatja pidevalt Tallinna sagedust ja ei lasknud
annaabi.ee 
