Selle vastuolu lahendamiseks ühildaks need kaks voolu. Raadioside põhimõte 1) Tekitada kõrgsageduslik vool 2) Tekitab madalsagedusliku voolu 3) Toimub kõrgsagedusliku ja madalsagedusliku voolu ühildumine 4) Vool võimendamiseks 5) Hakkab levima elektromagnetlaine Kõrgsagedusliku voolu poolt tekitatud eml ,,kannab" infot edasi. Kandesagedus kõrgsagedusliku voolu sagedus Igal saatejaamal on alati kindel kandesagedus. Selle põhjal eristatakse erinevaid saatejaamu. Nt Raadio 2 102,3 Hz Voolude ühildumine: Amplituudmodulatsioon (AM) kõrgsagedusliku voolu amplituud muutub madalsagedusliku voolu põhjal Sagedusmodulatsioon (FM) kõrgsagedusliku voolu sagedus muutub madalsagedusliku voolu põhjal Raadiovastuvõtja Raadiovastuvõtjas toimub madalsagedusliku voolu eraldamine kõrgsageduslikust voolust (detekteerimine). Lihtsaima detektori vastuvõtja töö 1. Antenn
sakslased. Uue projekti arendusega liitusid peagi 26 Euroopa riiki. 1983. USA esimese 1G võrgu avab Chicagos Ameritec, kasutatav standard kannab lühendit AMPS 800 Advanced Mobile Phone System. Esimene AMPS baseerus Motorola DynaTAC telefonidel. AMPS võeti veidi hiljem kasutusele ka Iisraelis ning Austraalias. Samalaadset süsteemi TACS hakatakse kasutama Inglismaal. 80ndatel arenes kärgside tehnoloogia hoogsalt saatejaamu ehitati rohkem ning vähenenud võimsused võimaldasid väiksemõõdulisemaid telefone ning pikemat akukestvust. 1991. Radiolinja avab Soomes maailma esimese 2G GSM-võrgu. Tol hetkel konkureerisid vana ja uuega kaks Soome sidegiganti Telecom Finland juba sissetöötanud ja hea leviga NMTga ning Radiolinja digitaalse GSMga. GSMi võib nimetada vaat et globaalseimaks rahvusvaheliseks tehnikaprojektiks. Eesti on täpselt ühe G võrra maas juunis avab EMT Tallinnas 1G NMT-450 võrgu. Aasta
aktiivsusest. a) Pikklaine on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 1 - 10 km sagedus 300 - 30 kHz. Ringhääligutes kasutatakse lainepikkuseid 2000 - 650 m. Pikklained levivad lainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Suure lainepikkuse tõttu 22 lained painduvad Maa kumeruse taha . Levi ei ole eriti suur, seepärast kasutatakse levi suurendamiseks võimsaid saatejaamu (mõni kW). b ) Kesklaine on raadiolainete piirkond lainepikkus on umbes 100 - 1000 m sagedusega 3000 - 300 kHz Ringhäälingus kasutatakse sellest lainepikkuseid 500 -250m. Päeval on raadioside kaugus sõltuvalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegelduse tõttu ionosfääri ülalkihtidelt ulatada mõne tuhande kilomeetrini. c) Lühilained on raadiolainete piiirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 m sagedus 30 000 - 3000 kHz