kanaliks 5Mhz vahedega,saatejaam võib olla võimsusega kuni 100mW. Kuna protokoll eeldab 25MHz riba ühele kanalile, siis on tegelikult antud vahemikus vaid 3 iseseisvat kanalit (1, 6 ja 12). Euroopas tohib neist kasutada kanaleid 1 kuni 13. Jaapanis tohib kasutada ka 11b lisale vastavat 14., teistest veidi eraldiseisvat kanalit. USA's lubatud vaid 11 esimest kanalit. Joonis 1 2,4GHz WIFI kanalid 2. Teised sagedused 3,6 GHz sagedusalad on lubatud ainult USA's. Saatejaamade võimsus võib olla kuni 20W. Selle puhul kasutatakse y-kanalit. Sellel sagedusel on side ulatus kuni 5kilomeetrit ja ka kõrgem andme edastuskiirus. 5 GHz sagedusala sagedusvahemik on 4915 MHz - 5825 MHz, mis on omakorda jagatud 5MHz vahemikena kanaliteks. Tuntud on neli erinevat standardit: · 802.11/a · 802.11/h · 802.11/j · 802.11/h Enamasti kasutatakse seda sagedust veelgi suurema leviulatuse saavutamiseks just 5GHz seadmeid (hind on tunduvalt kõrgem)
valdavalt hankel baseeruv meelelahutuslik kanal ning Kanal 2 samuti valdavalt meelelahutuslik, kuid pakkus mahukamat ja mitmekesisemat eestikeelset programmi. On olnud ka psinitused . Psinitused on ,Nituse esimeses osas (aastad 1926-1944) eksponeeritakse esemeid ja materjale raadio algusaegadest, mil kolmetoalises korteris tegevust alustanud eraraadiost kujunes vlja Euroopa tasemel rahvusringhling oma stuudiote, saatejaamade ja saatekavaga. Eksponeeritud on "raadioonu" Felix Moori ja Riigi Ringhlingu direktori Fred Olbrei vahakujud, mulaazaid ssi- ja kondensaatormikrofonidest, 1938.a. plaadilikaja ja Tri raadiosaatejaama makett (1:75). Fotostendid tutvustavad ringhlingus ttanud inimesi ja hvinud tehnikat, eksponeeritud vastuvtjad kodumaise raadiotstuse arengut neil aastatel. Nituse teine osa tutvustab raadioringhlingu tegevust aastatel 1944-2006.
annaabi.ee 
