leiduvast süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest. Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, kuid soodustab soolte tegevust. Looduslik tselluloos sisaldab alati 4-5% saateaineid. 2 Tselluloosi sisaldub peamiselt taimedes, kuid teda leidub ka seentes, bakterites ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Tselluloos on taimede rakukesta peamine koostisosa, mis tekib tsütoplasmas ja ladestub raksuseintele, andes neile mehaanilise tugevuse. Taimtoidulised loomad tselluloosi otseselt ei seedi, tselluloosi lagundavad loomade soolestikus elavad bakterid. Tselluloos on nagu teisedki kiudained halvasti lahustuv aine,
süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest. Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, kuid soodustab soolte tegevust. Looduslik tselluloos sisaldab alati 4-5% saateaineid. Tselluloosi sisaldub peamiselt taimedes, kuid teda leidub ka seentes, bakterites ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Looduslikes materjalides ühinevad tselluloosi üksikmolekulid umbes 60 kaupa kimpudesse, mida nimetatakse mitsellideks. Tselluloos on taimede rakukesta peamine koostisosa, mis tekib tsütoplasmas ja ladestub raksuseintele, andes neile mehaanilise tugevuse. Kiudtaimedes ( puuvillas, linas, kanepis ) moodustavad mitsellid silmaga nähtavaid kiude
2% - India Ameerika, Taani,Hiina Antarktika Päikeseen elektriener Päikselise USA,Lääne- - - Taastuv,kesk Vajab pidevat puhas- ergia gia d alad Euroopa,Sa konnasõbrali Tamist-tolm.Vajalik Taastuv ksamaa,Jaa k,saateaineid Piisav päikeseenergia 2% pan,India ei Hulk,igakord ei toimi tekita.Tasub Vajab kombineerimis rajada ka Teiste energiatootmis väikse Liikidega.
taimede istandusi. Kui puud on maha raiutud, hakkavad tuul ja vihm mulda tasapisi ära uhtuma ja see toob lõpuks kaasa kõrbestumise. Ümbritseva keskkonna muutmine andis inimesele võimaluse plahvatuslikult paljuneda, ent see viis olemasolevate ressursside ületarbimiseni. (George McGavin,2006,lk 36,37) 8 Keemiatööstus Elusmaailmale on tõsiseid probleeme tekitanud keemiatööstus. Seal toodetakse sadu keemilisi ühendeid, tekib ka palju jääkaineid ja püsivaid orgaanilisi saateaineid. Ka need leiavad tee keskkonda, kanduvad mürgid toiduga loomalt loomale ja kontsentreeruvad toiduahela tipus olevate kiskjate organismis. (George McGavin,2006,lk 43) Kalapüük Neid liike, mida ei ole kodustatud ega kultuuristutatud, tuleb püüda või korjata metsikust loodusest. Keskkonnasõbralik tegutsemine eeldab, et iga liigi puhul tohib loomi püüda vaid ilma populatsiooni taastumisvõimet kahjustamata. Mitte kusagil ei ole ületarbimise oht
Kask, Edgar 1977. Tee vaikusesse. Muraka soostik. Tallinn: Eesti Raamat. Kask, Edgar 1978. Värviliste liblikate lend. Tallinn: Eesti Raamat. Kask, Edgar 1995. Kuuvikerkaar. Tallinn: Olion. Kask, Edgar 2002. See müstiline armastus. Tallinn: Avita. Kask, Edgar 2004. Õnnemudel. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Kirss, Kaarel; Lilberg, A.; Port, Jaan; Tasa, Edur 1934. Looduse suikumine tali- uinakusse. Loodusloolisi saateaineid algkoolile 1. Tartu: Loodus. Kumari, Eerik 1966. Lindude laht. Tallinn: Valgus. Kunder, Johann 1879. Weikene Looduse õpetus. Eesti alamatele koolidele kirja pan- nud Johann Kunder, Kooliõpetaja Rakveres, Wiru-maal. Eesti Kirjameeste Seltsi Toimetused 22. Tartu: Schnakenburg. Kuresoo, Rein 2001. Loodus on lähedal. Tallinn: Maalehe Raamat. Leito, Tiit 1984. Aastaring laidudel. Tallinn: Valgus. Leito, Tiit 1994. Vaikuse värvid. Tartu: Eesti Loodusfoto. Leito, Tiit; Õnnepalu, Tõnu 1999
annaabi.ee 
