vastu, kasvatada lugupidamist ja huvi õpetajatöö vastu, süvendada kohuse- ning vastutustunnet. Metoodikas seati õpetuse ülesandeks moodsate õppeviiside tegelik tundmine, algkooli õppekavades näidatud õppeainete metoodiline läbitöötamine; oskus korraldada ainet aasta-, kuu- ja tunnitöökavadeks, ka töötamisel liitklassiga; oskus käsitella ainet isetegevuse-põhimõttel, eluligidaselt, ainepäraselt; eestikeelse metoodilise kirjanduse ja arenemiskohase lugemis- või saateaine tundmine." (Võru Õpetajate Seminar lk, 25) Käisi idee oli vaba töö kogu õppeprotsessi vältel. Õppetöö korraldati nii, et see toimuks õpilase vabal tahtel ja ,,sisemisel sunnil". Tööprotsess kõigis astmetes tuli õpilasel sooritada iseseisvalt. Meetodi edukuse eelduseks oli õpilase huvi aine vastu. Kooliuuenduse liikumise üheks olulisemaks komponendiks oli kodulooline üldõpetus. Selle käigus sai laps arendada kõiki oma meeli. Tollane haridusminister, Jaan Lattik saatis 1927
Tselluloosi summaarne valem on C6H10O5. 3 Ligniini sisaldus on puidus 20-30%. Ligniin on looduslik polümeerne ühend. Ligniin põhjustab rakkude puidustumist. Puidus leiduva tselluloosi eraldamiseks ligniinist tuleb ligniini kuumutada tselluloosi vähe mõjutavate ainete vesilahustes. Tselluloosi ligniinist täielikult eraldada pole võimalik. Hemitselluloosi leidub 20-30%. Hemitselluloos on tavaliselt tselluloosi saateaine. Teda leidub peamiselt taimerakkude kestades. Erinevalt teistest kiudainetest laguneb hemitselluloos üpris kergesti hapetes ja leelistes keetes. Lisaaineid : rasvu, tärklist, suhkrut, valke, fenoole , vaha, parkained (ainult lehtpuudel) on umbes 1-3%. Tärklis on looduslik polümeer. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Tärklise summaarne valem on C6H10O5
eluta loodust ja selle ilminguid (ilm, aastaajad), selle kaudu jõutakse 246 Kadri Tüür, Timo Maran sujuvalt õpetusteni praktilise looduskasutuse vallast (aian- dus, mesindus, põllundus), sealt edasi juba laia maailma nähtuste ning ajalooni. Jakobsoni vaimus kodu- ümbruse loodust tutvustavaid tekste koondasid hiljem Eesti Vabariigi perioodil levinud nn loodusloo saateaine-kogud, mis pakkusid emotsionaalse- mat lisalugemist loodusõpe- tuse tundides läbi võetava materjali kõrvale (nt Kirss jt 1934). Hilisemal ajal sellest didaktilisest traditsioonist läh- tunud autoritest on silma- Joonis 2. Fragment Kustas Põldmaa paistvamad Kustas Põldmaa raamatu "Minu kodutiik" (1933) kaane- (1973; 1975; 1976; Põldmann kujundusest. 1933, joonis 2) ja Harri Jõgi- salu (1981; Jõgisalu, Tihkan 2004) – kauaaegsed loodusteaduste õpetajad,
annaabi.ee 
