Inimesel võib tekitada see lööveid või muid haigestumisi.Tugevalt lagundab happevihm ka ehitusmaterjale,aknaid,kujusid ja katust.Okaspuudel kaovad okkad,mõned samblikuliigid surevad,taimede elustik ja kasuvtingimused vähenevad. Inimestele mõjub happevihm samuti väga halvasti.Happevihm nõrgendab kopse ja tekitab kopsupõletikku ja bronhiiti.Süües happevihmaga saastunud taimi või loomi võivad sul esineda aju kahjustused,neeru probleemid või Alzheimeri tõbi. Eestist on kõige saastunum ala Kirde-Eesti. FAKT1:Põhja-Ameerikas suri 1982.aastal 51000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. FAKT2:Happesademed mis sajavad osades kohtades Rootsis ja sotimaal on piisavalt tugevad et tappa kalu ja terveid metsi. FAKT3: Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve
Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis Läänemere ökoloogiline tasakaal Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. WWF tegevus läänemerel "2008 aastal avaldas rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon WWF "Kliimamuutuse mõjudest Läänemere eutrofeerumisele", kus hinnatakse esimest korda kliimamuutuste poolt põhjustatud muutusi Läänemere vetikasaastele ja ökoloogiale. Soojenemise mõjud Soojenemine on toonud kaasa rohkem sademeid, veetemperatuuri tõusu ning
hulgaliselt säilituaineid ja lisaaineid, kasutatakse palju mikrolaineahju. Kokkuvõttes meie toidus pole piisavalt Mg. Mg paikneb kehas: 60% luudes, 40% rakkudes, !1% vereseerumis. Mg vajadus samas suureneb füsioloogilistes eriseisundites: aktiivne liikumine, rasedus, rinnaga toitmine, stress, alkoholi tarbimine, erinevate dieetide katsetamine, ravimite toimel (diureetikumid, hormoonid, südame glükosiidid). Keha biokeemiat mõjutab ka üha saastunum elukeskkond ja toit (raskemetelli ühendid kuhjuvad meie kehas). Eriti vajavad Mg: füüsilise- ja vaimsetöö tegijad, õppurid, diabeetikud, ainevahetushäiretega inimesed, südamehaiged, hüpertoonikud, eakad (veresoonte lupjumine), rasedad, dieedipidajad, kaalulangetajad, stressi olukorras töötavad inimesed, osteoporoosi haiged, lihas-skeleti haigustega isikud, diabeetikud, hüperaktiivsed lapsed, autistid, neurootikud, depressiooni alla kannatajad, ja keemiliste ainete suhtes
....4 LÄÄNEMERI.................................................................................................................................................5 Läänemere Hüdroloogia.................................................................................................................................5 Läänemere ökoloogiline seisund....................................................................................................................6 Läänemeri maailma kõige saastunum meri.................................................................................................8 Läänemerd reostav laevade heitvesi ..............................................................................................................9 Läänemeres ohus olevad isendid....................................................................................................................9 LÄÄNEMERE KAITSE...............................................................................
annaabi.ee 
