Põhja- ja pinnaveevarud taastuvad õigel kasutamisel. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Pöikeseenergia on hetkel ammendamatu. *Taastumatud-metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(nafta, maagaas, põlevkivi) 5)Veeprobleemid-eelkõige on puudus mageveest. Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks. Mageveekogud on eriti saastumistundlikud, see põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid(usa, iisrael). Merevee destilleerimine on liiga kulukas, seega üha enam rakendatakse veehoidlate rajamist, kuhu kuivaperioodideks varutakse vett tagavaraks. 6)Happevihmad-see on otseselt tingitud inimtegevusest. Happelised oksiidid ühinevad veeauruga. Esikohal on väävel- ja lämmastikoksiidid. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile
niisutatavate maade sooldumine, kliimategurid. Loodusvarad. Loodusvarad jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad (puit), turvas. Taastumatute loodusvarade hulka kuuluvad metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas). Veepuuduse all mõeldakse eelkõige puhta magevee nappust. Paljudes Aasia ja Aafrika maades on puhas joogivesi probleemiks. Eriti saastumistundlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. Vee saastumine põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Tänapäeva tööstustehnoloogia võimaldab magevee korduvkasutust- heitevee puhastamine. Veetarbimist aitavad oluliselt vähendada oskuslikult rajatud niisutussüsteemid. Veeprobleemi aitaks lahendada ka vee destilleerimine, paraku on see energiamahukas ja liiga kallis. Happevihmad. Happevihmade teke on otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuste põletamisel
annaabi.ee 
