Gaasilistest heitmetest esimesena kehtestatigi piirangud väävliheitmetele. 25. Lämmastikuheitmed. · Põlemisel tekkivatest lämmastikühenditest on tähtsamad NO ja NO2, mida tuntakse ühise nimetuse all NOx. NOx-idest 95% ja enamgi koosneb NO-st ja NO2 sisaldus jääb alla 5%. Enamus NO-d hapendub hiljem NO2 ja tänu sellele on nende mõju ümbritsevale keskkonnale sama. Rääkides NOx mõjust keskkonnale märgitakse ära happevihmad, fotokeemilise saastesudu tekkimine, mõju osooni tekkimisele tihedasti asustatud linnades. 26. Vedelkütuste põletamisest ja põletid. · Vedelkütuste korralikuks põletamiseks on vaja: Pihustada kütust korralikult Põlemisõhk suunata leegi südamikku Õhk ja kütus korralikult segada Hoida temperatuur leegis küllaltki kõrgel, nii et temperatuur leegi lõpus ei langeks alla 1000C Küllaldase ruumi andmine leegile.
küünlad, katkesti kontaktid jne.), samuti ka rikas segu. Pihustitele tuleva kütuse rõhu vähenemise või pihusti ummistumise tulemusena jäävad kütuseosakesed liiga suurteks ja vajavad täielikuks põlemiseks pikemat aega kui nad seda saavad. · Nö "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ning nad soodustavad nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu, mis on peaaegu lõhnatu, kuid ärritab limaskesta ning on narkootilise mõjuga. Suuremates kogustes on põlemata bensiini osakesed tervisele kahjulikud ning avaldavad mõju näit metsade kadumisele. · LÄMMASTIKOKSIID (NOx) · Õhu põhikomponendiks on lämmastik N2 (umbes 70%), mis ei reageeri normaaltingimustel hapnikuga. Suurel temperatuuril ja rõhul (näit mootori silindris põlemisprotsessis) toimub keemiline reaktsioon, mille tulemusena tekib
põlemisel ka vesinikuühendite koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa vale süütenurk (kui on hiline siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepinge juhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.) ka rikas segu. Nö. "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ja nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu mis on peaaegu lõhnatu kuid ärritab limaskesta ja on narkootilise mõjuga. Suuremates kogustes on põlemata bensiini osakesed tervisele kahjulikud ja on osaliselt süüdi metsade väljasuremises. LÄMMASTIKOKSIID NOx Õhu põhikomponendiks on lämmastik N2 (umbes 70%) mis ei reageeri normaaltingimustel hapnikuga. Suurel temperatuuril ja rõhul (mis toimub mootori silindris põlemisprotsessis) toimub keemiline reaktsioon mille tulemusena tekib lämmastikmonooksiid (NO)
annaabi.ee 
