a) inimese soovid on piiratud b) ressursid ei ole piiratud c) oma piiratud ressursse kasutades peavad inimesed tegema valikuid d) nappuse, piiratud ressursside probleem on vaid arengumaades 2. Kõige mõjuvam on hinnaindeksi kasvu (inflatsioonimäära) peatamiseks: a) uue raha kehtestamine b) eelarve tasakaalustamine c) keskpanga funktsioonide piiramine d) maksumäärade tõstmine 3. Loodushoiu jaoks turgude loomine ja tugevdamine toimub a) madala tootlikkuse kaudu b) saastemaksude ja kaubeldavate lubade kaudu c) tarbeesemete hinnatõusu kaudu d) madalama elustandardi kaudu 4. Kaitsvad tollid impordile a) vähendavad pingeid riikide vahel b) soodustavad ,,eluliste tööstusharude" arengut kodumaal c) soodustavad vabakaubandust d) alandavad importkaupade hindu 5. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on: a) raha hulga vähenemine kauba ostmiseks b) raha hulga suurenemine kauba ostmiseks c) paremuselt teise valiku väärtus, millest on tulnud loobuda, et soovitut saada
Seega energiaga peame me ennast lähematel aastakümnetel ise kindlustama ja hoolimata alternatiivsete energiaallikate üha laialdasemast kasutamisest jääb meie elektritootmise selgrooks siiski veel kauaks ajaks kukersiitpõlevkivi, mille ressursid on vajaduste katmiseks piisavalt suured. Kuigi Eesti Energia on garanteerinud 2016. aastal katta 85% Eesti elektritarbimise tippvõimsusest, ja seda valdavalt endiselt põlevkivielektri näol, ei saa see jätkuda sama moodi igavesti. Saastemaksude karmistumise tingimustes on põlevkivienergeetika järk-järguline vähendamine paratamatu ja selle asendamiseks on lähematel aastakümnetel vaid üks tee - tuumaenergeetika kasutuselevõtt. Praegu käib vabariigis elav diskussioon selle üle, kas rajada Eesti Energia osavõtul koheselt uus tuumajaam Leetu (ehitusaeg ca 36 kuud) või näiteks 15 aasta pärast Põhja-Eestisse, kus kohalik energiatarbimine on kõige suurem ja ülekandekaod seetõttu oluliselt väiksemad kui
avalduks konkreetsetes ostu- jt tarbimisvalikutes. Deklaratiivselt on enamik inimesi keskkonnakaitse poolt, igapäevases elus poes sisseoste tehes on seda "poolt olemist" ellu viia märksa raskem. Kui nt üksikisiku tulumaks tõuseks 1% võrra, siis kui palju valijaid (loe poliitilisi erakondi) seda tegelikult tänases Eestis toetaksid? Alternatiiv üksikisiku tulumaksu tõstmisele võib olla aga maksude ümberorienteerimine tulumaksult nt ressursimaksu ja saastemaksude suurendamisele ja tulumaksu vähendamisele, nii et üldine bilanss oleks tasakaalus, mida ka ökoloogiliseks maksureformiks kutsutakse (Oja 1998, 1275; Heidmets 2000; Annist jt 2000). 2. Esitatud säästva ühiskonna määratlus on inimese ja looduse tasakaalukeskne. Näitena inimkesksest (inimene on kõige mõõt) määratlusest toome siinkohal järgneva seletuse: "Säästev areng/arendamine - sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi
Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine
annaabi.ee 
