Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. Leping on sõlmitud Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome Taani ja Venemaa vahel. Põhieesmärgid on vähedada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust. Ajalugu Eelkäija oli samanimeline dokument mis jõustus 1980. aastal. Esialgsed allakirjutajad olin Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1980. aasta dokument hõlmas kõiki saasteliike. Eesmärk Peamine eesmärk on parandada looduskeskkonna kaitset. Reguleerib kahjulike ainete kasutamist. Iga riik peab oma tekitatud reostuse korral selle ise likvideerima. Laevad ja linnad ei tohi oma reovett lasta merre.
mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmise konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed. Konventsiooni esialgsed allakirjutajad olid Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabakriik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1974. aasta konventsioonis oli 29 artiklit ja 6 lisa ning see hõlmas kõiki saasteliike, kaasa arvatud õhust, laevadelt ja teistelt merealustelt, merepõhja uurimisest või kaevandamisest tulevnev ja igasugune maismaapõhine saaste. Leppe üldine põhimõte oli kirjas artiklis 3, mille järgi kõik osapooled nõustuvad teatud ainete, mis oli esimeses lisas välja toodud ohtlike ainetena, Läänemerre sattumist ära hoidma. Konventsioonis ka oli märgitud nimekiri tervistkahjustavatest ainetest, mille merekeskkonda sattumist pidid riigid võimaluste piires vähendama.
Kehttsetatakse saasteainete või nende gruppiide kaupa. Eelkõige paiksed saasteallikad. Heitenormativi täitmine ei anna õigust kvaliteedinormativi rkkumiseks. Heitenormatiivi seadmine võib toimuda erinevalt - saasteainete emmissiooninormatiivid määratakse territoriaalselt ajaühiku kohta. Sellest tuletatakse piirnormid konkreetsetele sel territooriumil tegutsejatele. - integreeritud saastelubade süsteem, arvestatakse kõiki ettevõtte poolt emitteitavaid saasteliike koosmõjus. Kõige efektiivsem, tõusev tendents. Tehnoloogianormatiivid nõue tootmisprotsessi või selle osa suhtes, millega tagatakse loodusressursside säästlk kasutamine ja võimalik keskkonnakahjude ennetamine.Kehtestavad nõudeid konkreetseteks tehnilisteks lahendusteks. Kasutatakse eelkõige puhastus- ja filtreerimisseadmeid puudutavates regulatsioonides. Tootenormatiivid tagatakse toote kahjuliku mõju vältimine või hõlbustatakse toote kasutamist. Võivad määrata:
annaabi.ee 
