Keskkonnaerialade suur populaarsus keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid maailmas ja Eestis. Reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne): o Eesti on Euroopa Liidu liikmena võtnud vastu kaasajal ainuõige, säästva arengu kontseptsiooni. Alates 1991. aasta taasiseseisvumisest on Eesti keskkonna üldine seisund paranenud, saastekoormused vähenenud. Samal ajal on tekkinud ka uusi probleeme (tahkete, sh ohtlike jäätmete koguste suurenemine) o atmosfääri õhusaaste – autotranspordi mõju vähenemine, keskkonnasõbralikuma rööbastranspordi osakaalu kasv. Vanad autod on asendunud ökonoomsemate ja katalüsaatoritega varustatud sõidukite vastu, heitgaaside normid on madalamad ja neid jälgitakse rangemalt.
17. Keskkonnaseisundi hindamine protseduur Keskonna seisundi hindamine Viimaste kümme aasta jooksul on märgata selgeid tundemärke Eesti keskkonnaseisundi paranemisest. Kuid on ilmnenud ka uued negatiivsed arengud: autostumine on kaasa toonud suuremate linnade õhukvaliteedi halvenemise, maamajanduse madalseisuga kaasneb avamaastike ja seal leiduvate väärtuslikke pärandkoosluste kadumine. Keskkonna seisundi hindamisel arvesatakse andmeid (saastekoormused ja keskkonnaseire, rikutud ja ohustatud alad). Eesti keskkonnaseisundit saab vaadelda: õhusaaste probleemid on regionaalsel tasemel seotud Kirde-Eestiga, kuna Eesti energiatootmise ja keemiatööstuse eripäraks on põlevkivil põhinev tootmine. Globaalsel tasandil on Eesti õhusaaste probleemid seotud Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti saartega,kuhu kandub Kesk- ja Lääne-Euroopast kaugülekande teel. Ajavahemikul 1980-2003 vähenesid
teistest happelistest ühenditest neutraliseeritakse CaO (vaata Joonis 2) poolt ( lagunemisprodukt kõrgel temperatuuril) (Laja 2005: 11-12). Sellest tulenevalt on ka hapestumise protsess Kirde-Eestis välistatud leeliseliste katioonide (leeliselise lendtuha tõttu) suure hulga tõttu, mis neutraliseerivad happelisi ioone (1997-2000 aastal teostatud uuringute põhjal). Hilisemad sademete keemia uuringud on aga näidanud, et saastekoormused Eestis on reeglina iga aasta vähenenud. Pikaajaline suundumus on ka märkimisväärne saastatuse taseme vähenemine Kirde-Eestis, kuigi jääb seal teistes piirkondadest kõrgemaks. Sademed on happelisemad Lõuna-Eestis ja aluselisemad Põhja- Eestis. Paremate puhastusseadmete kasutuselevõtt (Kunda tsemenditehase, Narva elektrijaamad) kahandavad aluseliste tahkete osakeste heitkogust, mistõttu sademed muutuvad mõnevõrra happelisemaks. (Maasikmets 2004: 100-113). Joonis 2
annaabi.ee 
