EMEP-i mõõtmisprogramm hõlmab väävli- ja lämmastikuühendeid, aluselisi katioone ja meresoolasid, osooni, raskmetalle, püsivaid orgaanilisi saasteaineid, tahkeid osakesi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. EMEP seirejaamadel on kolm erinevat taset, millele on kehtestatud ka erinevad nõuded: esimene tase, s.o kõigile osalejatele kohustuslik programm, mis tagab pidevmõõtmised kõigis seirejaamades ja võimaldab uurida eri saastekomponentide ruumilist ja ajalist varieeruvust; teise taseme jaamad mõõdavad komponente, mille analüüs nõuab keerukamat aparaatuuri või on suhteliselt kallim. Sellistes valikjaamades võiks läbi viia nii pidevmõõtmisi kui ka konkreetsete probleemide lahendamiseks käivitatud projekte; kolmanda taseme jaamad oleks seotud spetsiifiliste teadusuuringutega. Üleeuroopalises skaalas võiks selliseid jaamasid tinglikult nimetada ka
88. Gaasitorustikud Balti riikides 95(113) Villu Vares Energia ja keskkond 10 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD 10.1 Kasvuhoonegaasid ja kliimamuutused 10.2 Gaasilised ja tahked heitmed Keskkonna saastamise taset elektrijaamade poolt saame hinnata üksikute saastekomponentide emissiooni järgi. Tavaliselt esitatakse vastavad arvandmed kas m3 suitsugaaside kohta või elektrijaamast väljastatud elektrienergia kWh kohta. Oluliste saastekomponentidena tuleb tänapäeval käsitleda järgnevaid komponente: · vääveloksiidid (SO2); · lämmastikoksiidid (NOx); · vingugaas (CO); · tahked heitmed (lendtuhk); · süsinikdioksiid (CO2). Keskkonna saastamise tase on sõltuv väga paljudest teguritest. Olulisemad neist on:
annaabi.ee 
