vahel. Mõjutus toimib mõlemas suunas. Mitte ainult tehnika ei reguleeri inimese loodussuhet, vaid inimese loodussuhe ja selle areng mõjutab ka tehnika arengut (Mamedov 1983).Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamist, kuid peale selle tihti ka seda, mida kutsutakse keskkonnakaitseks. Soovides vähendada õhu, vee ja mulla saastamist, võime muidugi lahendada olukorra, arendades selliseid protsessi-, puhastus- ja korduvkasutustehnoloogiaid, mis vähendavad saastehulka Keskkonnaprobleemide käsitlemine saastumisprobleemina tähendab inimese tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimist. Probleem lahendatakse, kasutades loodust inimese eesmärkide saavutamiseks. Kasutame oma tarbeks loodusvarasid ja teadmisi tema keemilistest ning füüsikalistest omadustest ja ehitusest, et arendada vastavat tehnoloogiat tootmisprotsessiga kaasneva saastumise vähendamiseks. Tehnika inimese avardunud võime kasutada tööriistu, arendada mitmesugust tehnoloogiat,
aastate algul. Hea näide on hiljutine ELFi ja Greenpeace'i ettevõtmine, mille käigus analüüsiti nelja tuntud eestlase verd. Kõigi uuritute verest leiti ohtlikke kemikaale, sh. DDTd, mida ei ole Eestis tarvitatud juba 1977. aastast peale. Praegu on Eesti Euroopas üks vähim pestitsiide kasutav riik. Aastatel 19902004 vähenes Euroopas pliiemissioon kuus korda, ennekõike pliivaba bensiini kasutuselevõtu tõttu; Cd ja Hg heide on vähenenud peaaegu poole võrra. Euroopa saastehulka mõjutab raskmetallide globaalne transport, eriti oluline on see Hg puhul. Umbes 4050% Euroopas sadestunud elavhõbedast on pärit teistest piirkondadest, põhiliselt Aasiast ja ookeanidelt. Euroopa allikad saastavad omakorda oluliselt Põhja-Ameerikat ja Aasiat (peamiselt Venemaad). Raskmetallide sadenemine on kõige suurem Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kus on ka enim saasteallikaid. Eestis pärinevad Cd, Hg ja Pb 97100% ulatuses tahkete kütuste põletamisest.
annaabi.ee 
