kemikaalide ja geneetiliselt muundatud organismidega, jäätmevedu, kõrbestumist, katastroofe, vooluveekogude majandamist ja avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele. Euroopa Liit tegeleb nende probleemidega, kehtestades rangeid keskkonnastandardeid ja propageerides uusi tööviise ning keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Keskkonnapoliitilised otsused tuginevad mitmele olulisele põhimõttele. Ennetamine on parem kui tagajärgede likvideerimine: kasulikum on tegeleda saasteallikaga juba eos kui hiljem selle mõjudega. Saaste tekitajad peavad maksma nede poolt tekitatud saaste eest ja kui on kaalukaid tõendeid tekkiva keskkonnaprobleemi kohta, võetakse ettevaatusabinõud tarvitusele ka siis, kui täielikku teaduslikku kinnitust ei ole veel saadud. Säästev eluviis 1. Ületarbimine Paljud inimesed püüavad riietuda vastavalt moele- kuid trendid vahetuvad tihti. Kasutuskõlblikud rõivad visatakse minema, kuna need pole enam moes. Selline
USA keskkonna poliitikaga tegeleb USA Keskkonnakaitse Agentuur (Environmental Protection Agency). NSVL süsteem oli orienteeritud keskkonnaseisundi kontrollimisele: alates 20. sajandi 60-ndatest aastatest rakendati objektidele (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär) lubatud piirkontsentratsioonid (LPK, i.k. MPC- maximum permissible concentrations) LPK olid ühed kõige rangemad maailmas. Keskkonnaseire (monitoring) ei olnud tõhusalt seotud saasteallikaga. Näiteks, tänapäeval on palju tähtsam mõõta SO2 emissioone ettevõte korstnal, kui pH väärtuste muutusi lähedal järves. Saasteaine lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on: Saasteaine maksimaalne lubatud kontsentratsioon vees või veekogus, mg/l (µg/l) LPKm saasteaine ühekordne maksimaalne lubatud piirkontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis ühe tunni jooksul (SPV1), mg/m3 LPKk - saasteaine ööpäeva keskmine lubatud piirkontsentratsioon (SPV24), mg/m3.
annaabi.ee 
